Andmed. Varda pikkus
. Tala on ekstsentriliselt koormatud koondmomendiga
(
).
Vertikaalse koondmomendi
ekstsentrilisus
. Ristlõike kooldejäikus
EIω
=
, vabaväändejäikus
GIt =
ja kooldekarakteristik
κ =
on konstantsed.
Lahendus. Vaatleme tala ühe elemendina, siis sisesidemed [Jür85, lk 8-9] puuduvad. Rajatingimuste seadmisel on arvestatud energiateoreemi (B.8).
Siit saab jälgida, milline rajatingimus on antud ja milline leitakse.
Esimese toe toetingimuste paarides
ja
on antud väändenurk θ
ja bimoment Bω
.
Tundmatud on koguväändemoment Tsum = Tt + Tω
ja suhteline väändenurk θ'
(
).
Varda lõpus on antud väändenurk θ ja bimoment Bω
.
Tundmatuks jäävad koguväändemoment Tsum = Tt + Tω
ja suhteline väändenurk θ'
(
).
Rajaväärtuste arvutamiseks kasutame nagu EST-meetodi [Lah97a], [Lah14]
puhulgi hõredat võrrandisüsteemi 2.23
Põhivõrrandites (2.84) [Lah12, jn 14.9] 2.24
sisalduva laiendatud ülekandemaatriksi
Võrrandisüsteemis (2.128) on tundmatuid poole rohkem kui võrrandeid. Kanname need võrrandid võrrandisüsteemi (2.125) (vt väljavõte programmist 2.16).
# Tala hõreda laiendatud ülekandemaatriksi arvutus spvF=yspWGvfmhvI(baasi0,l,GIt,EIw); vB=yzWGBy(baasi0,l,l,a,By,GIt,EIw); # koormusvektori arvutus IIv=1; IJv=1; vB=vB.*(-1); # sisestab ülekandemaatriksi võrrandisüsteemi spA*Z=Bvb spA=spInsertBtoA(spA,IIv,IJv,spvF); % # sisestab koormusvektori võrrandisüsteemi vabaliikmesse Bv Bvb=InsertBtoA(Bvb,NNK,1,IIv,1,vB,4,1); # võrrandisüsteemi vabaliige Bvb on eelnevalt nullitud
Võrrandisüsteemis (2.125) peab olema võrrandeid ja tundmatuid ühepalju. Võrrandite arv
peab ühtima maatriksi
astakuga. Puuduvad sõltumatud võrrandid saame
kinemaatilistest ja staatilistest rajatingimustest (vt jaotis 3.1).
Edasi
Rajatingimuste püstitus. Väliste rajatingimuste seadmisel tuleb arvestada energiateoreemi 2.25 (B.8).
Kui avaldistes
,
üks pool (pöördenurk
,
bimoment
) on antud, siis teine pool (koguväändemoment
,
suhteline väändenurk
) on tundmatu.
Tala toed sõlmedes a ja b ei võimalda pööret
θ
,
kuid kooldumine on vaba: Bω
(vt tabel 1.2).
Tundmatud on suhteline väändenurk θ'
ja koguväändemoment Tsum.
Koostatud on neli rajatingimuse võrrandit. Sisestame need võrrandisüsteemi (2.125) (vt väljavõte programmist 2.17). Võrrandisüsteemi astak võrdub tundmatute arvuga. Järelikult on sisestatud võrrandid lineaarselt sõltumatud.
####### Rajatingimused spA=spSisestaArv(spA,5,1,1); # $theta_A$ - väändenurk spA=spSisestaArv(spA,6,3,1); # $B_{L}$ - bimoment spA=spSisestaArv(spA,7,5,1); # $theta_A$ - väändenurk spA=spSisestaArv(spA,8,7,1); # $B_{L}$ - bimoment #vastavad vabaliikmed Bvb on juba nullitud spA_rank = sprank(spA) # võrrandisüsteemi astak
Sisestatud võrrandisüsteemi kordajad hõredas maatriksis spA on esitatud arvutuspäeviku väljavõttes 2.20.
spA = Compressed Column Sparse (rows = 8, cols = 8, nnz = 19 [30%])
(1, 1) -> 1 (5, 1) -> 1 (1, 2) -> -2645.5 (2, 2) -> -1 (1, 3) -> 5.9630 (2, 3) -> 0.0053232 (3, 3) -> -2.3524 (4, 3) -> -0.0053232 (6, 3) -> 1 (1, 4) -> 1109.8 (2, 4) -> 1.3524 (3, 4) -> -851.71 (4, 4) -> -2.3524 (1, 5) -> -1 (7, 5) -> 1 (2, 6) -> -1 (3, 7) -> -1 (8, 7) -> 1 (4, 8) -> -1
Sisestatud võrrandisüsteemi vabaliikmete vektor B on toodud arvutuspäeviku väljavõttes 2.21.
B =
-5.1972e+04 -8.2232e+01 5.1787e+04 8.2232e+01 0.0000e+00 0.0000e+00 0.0000e+00 0.0000e+00
Algparameetrite arvutus.
Rajaväärtuste leidmisel korrutasime väändenurgad skaleerimisteguriga:
. Skaleerimata algparameetrite saamiseks tuleb vastavad suurused jagada skaleerimisteguriga. Tala skaleerimata algparameetrid
on toodud arvutuspäeviku väljavõttes 2.22.
Algparameetrid - AP1 theta - 0.00000 Tt - -5.86284 B - 0.00000 Tw - -60.80382
Väändenurkade ja väändemomentide arvutus.
Väändenurkade ja väändemomentide leidmiseks tala ristlõigetes
kasutame ülekandevõrrandit (C.1)
AP=AlgPar(:,1) baasi0=1.0 Nmitmeks=4 xx=0; xsamm=l/Nmitmeks; for ij=1:Nmitmeks+1 # 5 - displacements and forces at x=0.0 Xloikes(ij,1)=xx; vvF=ylWGfhlin(baasi0,l,xx,GIt,EIw); vvB=yzWGBy(baasi0,l,xx,a,By,GIt,EIw); # koormusvektori arvutus Fvv(1:4,ij)=vvF*AP+vvB; Fvv(5,ij)=Fvv(2,ij)+Fvv(4,ij); xx=xx+xsamm; endfor
baasi0 = 1 Nmitmeks = 4 k = 0.0025000 x= 0.00 150.00 300.00 450.00 600.00 theta - 0.000e+00 2.928e-07 -1.694e-21 -2.928e-07 0.000e+00 Tt - 5.863e+00 1.537e+00 -1.206e+01 1.537e+00 5.863e+00 B - 0.000e+00 9.336e+03 -2.000e+04 -9.336e+03 0.000e+00 Tw - 6.080e+01 6.513e+01 7.872e+01 6.513e+01 6.080e+01 Tsum - 6.667e+01 6.667e+01 6.667e+01 6.667e+01 6.667e+01
x = 299.99999999 theta - 5.293e-19 Tt - -1.206e+01 B - 2.000e+04 Tw - 7.872e+01 Tsum - 6.667e+01
Leitud tulemuste põhjal koostame epüürid koondbimomendist talal (jn 2.20).
EST-meetodiga saadud tulemused on kooskõlas raamatus [Bõt62] jõu- ja deformatsioonimeetodi abil leitutega (vt tabel 2.7).
x [cm] | Z(x) | [Sad63] | Mõõtühik | EST-meetod | Mõõtühik |
0.0 | θ | rad | 0.000×100 | rad | |
Tt | 0.57 | kG·cm | 5.863×100 | N·cm | |
Bω | 0.00 | kG·cm2 | 0.000×100 | N·cm2 | |
Tω | 6.08 | kG·cm | 6.080×101 | N·cm | |
Tsum | 6.65 2.26 | kG·cm | 6.667×101 | N·cm | |
150 | θ | rad | 2.928×10–7 | rad | |
Tt | 0.14 | kG·cm | 1.537×100 | N·cm | |
Bω | 9.33×102 | kG·cm2 | 9.336×103 | N·cm2 | |
Tω | 6.51 | kG·cm | 6.513×101 | N·cm | |
Tsum | 6.65 | kG·cm | 6.667×101 | N·cm | |
300 | θ | rad | –1.694×10–21 | rad | |
Tt | – 1.22 | kG·cm | –1.206×101 | N·cm | |
300 – ε | Bω | 2.00×103 | kG·cm2 | 2.000×104 | N·cm2 |
300 | Bω | – 2.00×103 | kG·cm2 | –2.000×104 | N·cm2 |
Tω | 7.87 | kG·cm | 7.872×101 | N·cm | |
Tsum | 6.65 | kG·cm | 6.667×101 | N·cm | |
450 | θ | rad | –2.928×10–7 | rad | |
Tt | 0.14 | kG·cm | 1.537×100 | N·cm | |
Bω | – 9.33×102 | kG·cm2 | –9.336×103 | N·cm2 | |
Tω | 6.51 | kG·cm | 6.513×101 | N·cm | |
Tsum | 6.65 | kG·cm | 6.667×101 | N·cm | |
600 | θ | rad | 0.000×100 | rad | |
Tt | 0.57 | kG·cm | 5.863×100 | N·cm | |
Bω | 0.00 | kG·cm2 | 0.000×100 | N·cm2 | |
Tω | 6.08 | kG·cm | 6.080×101 | N·cm | |
Tsum | 6.65 | kG·cm | 6.667×101 | N·cm |
andres