2.3.1.6 Koondbimoment talal

Näide 2.6 (koondbimoment talal).  Koostada joonisel 2.18 kujutatud tala väändenurga θ , vabaväändemomendi Tt, bimomendi Bω ja kooldeväändemomendi Tω epüürid.


Joonis 2.18. Koondbimoment talal
\includegraphics[width=110mm]{joonised/NaideYlekand6.eps}

Andmed. Varda pikkus $ l = 6.0\hspace*{1pt}\mathrm{m}$. Tala on ekstsentriliselt koormatud koondmomendiga $ M_{y} = 8 \hspace*{1pt}\mathrm{kN\hspace*{-2pt}\cdot\hspace*{-2pt}cm}$ ( $ B_{y} = 40.0\hspace*{1pt}\mathrm{kN\hspace*{-2pt}\cdot\hspace*{-2pt}cm^{2}}$). Vertikaalse koondmomendi $ M_{y}$ ekstsentrilisus $ e = 5\hspace*{1pt}\mathrm{cm}$. Ristlõike kooldejäikus $ \mathrm{(}$EIω = $ 3.6288\hspace*{-2pt}\times\hspace*{-3pt}10^{6}\hspace*{1pt}\mathrm{kN}\hspace*{-2pt}\cdot\hspace*{-2pt}\mathrm{m^{4}}\mathrm{)}$, vabaväändejäikus $ \mathrm{(}$GIt = $ 2.2680\hspace*{-2pt}\times\hspace*{-3pt}10^{5}\hspace*{1pt}\mathrm{kN}\hspace*{-2pt}\cdot\hspace*{-2pt}\mathrm{m^{2}}\mathrm{)}$ ja kooldekarakteristik $ \mathrm{(}$κ = $ \sqrt{GI_{t}/E\hspace*{1pt}I_{\omega}} = \sqrt{2.2680\hspace*{-2pt}\times\hspa...
...pt}\times\hspace*{-3pt}10^{14}} = 0.0025\hspace*{1pt}\mathrm{cm^{-1}}\mathrm{)}$ on konstantsed.

Lahendus. Vaatleme tala ühe elemendina, siis sisesidemed [Jür85, lk 8-9] puuduvad. Rajatingimuste $ W_{r}$ seadmisel on arvestatud energiateoreemi (B.8).

$\displaystyle W_{r} = \left[ T_{sum}{\theta} - B_{\omega}{\theta^{\prime}} - b_{\omega}{\theta} \right]\bigm\vert _{0}^{l}$     (2.124)

Siit saab jälgida, milline rajatingimus on antud ja milline leitakse. Esimese toe toetingimuste paarides $ T_{sum}\Leftrightarrow {\theta}$ ja $ B_{\omega}\Leftrightarrow {\theta^{\prime}}$ on antud väändenurk θ $ = 0$ ja bimoment Bω $ = 0$. Tundmatud on koguväändemoment Tsum = Tt + Tω ja suhteline väändenurk θ' ( $ T_{t} = GI_{t}\theta^{\prime}$).

Varda lõpus on antud väändenurk θ$ = 0$ ja bimoment Bω $ = 0$. Tundmatuks jäävad koguväändemoment Tsum = Tt + Tω ja suhteline väändenurk θ' ( $ T_{t} = GI_{t}\theta^{\prime}$).

Rajaväärtuste arvutamiseks kasutame nagu EST-meetodi [Lah97a], [Lah14] puhulgi hõredat võrrandisüsteemi 2.23

$\displaystyle \mathbf{spA}\bm{\cdot}\mathbf{Z} = \mathbf{B}$     (2.125)

kus $ \mathbf{Z}$ on võrrandisüsteemi tundmatute vektor
$\displaystyle \mathbf{Z} = \mathbf{\widehat{Z}} =
\left[\begin{array}{c}
\mathbf{Z_{a}} \\
\mathbf{Z_{b}}
\end{array}\right]$     (2.126)

mille elementideks on väändenurgad ja -momendid varda alguses ja lõpus (jn 2.19):
$\displaystyle \mathbf{Z_{a}} =
\left[\begin{array}{c}
{\theta}_{A} \\
{T_{t}}_...
...,1\right) \\
Z\left(7,1\right) \\
Z\left(8,1\right)
\end{array}\right] \qquad$     (2.127)

Muutuja $ Z\left(i,1\right)$ indeks (i=1, 2, 3, $ \ldots $, 8) on toodud joonisel 2.13.

Joonis 2.19. Koondbimoment. Muutujad
\includegraphics[width=100mm]{joonised/Naide26aMuutujad.eps}

Põhivõrrandites (2.84) [Lah12, jn 14.9] 2.24

$\displaystyle \mathbf{\widehat{UI}}_{4\times 8}\bm{\cdot}\mathbf{\widehat{Z}} = \mathbf{-\stackrel{\rm\circ}{Z}}$     (2.128)
sisalduva laiendatud ülekandemaatriksi $ \mathbf{\widehat{UI}}_{4\times 8} \equiv \boldsymbol{\left( U_{4\times 4}\mid -I_{4\times 4}\right)}$ (2.87) arvutamiseks saab kasutada GNU Octave'i funktsiooni yspWGvfmhvI.m.

Võrrandisüsteemis (2.128) on tundmatuid poole rohkem kui võrrandeid. Kanname need võrrandid võrrandisüsteemi (2.125) (vt väljavõte programmist 2.16).

Väljavõte programmist 2.16 ( Naide2_6.m )  
            
            # Tala hõreda laiendatud ülekandemaatriksi arvutus 
spvF=yspWGvfmhvI(baasi0,l,GIt,EIw); 
vB=yzWGBy(baasi0,l,l,a,By,GIt,EIw); # koormusvektori arvutus
IIv=1;
IJv=1;
vB=vB.*(-1);
            # sisestab ülekandemaatriksi võrrandisüsteemi spA*Z=Bvb
spA=spInsertBtoA(spA,IIv,IJv,spvF);    
%            # sisestab koormusvektori võrrandisüsteemi vabaliikmesse Bv
Bvb=InsertBtoA(Bvb,NNK,1,IIv,1,vB,4,1);  
            # võrrandisüsteemi vabaliige Bvb on eelnevalt nullitud

Võrrandisüsteemis (2.125) peab olema võrrandeid ja tundmatuid ühepalju. Võrrandite arv peab ühtima maatriksi $ \mathbf{spA}$ astakuga. Puuduvad sõltumatud võrrandid saame kinemaatilistest ja staatilistest rajatingimustest (vt jaotis 3.1).

Edasi

-
püstitame rajatingimused;
-
arvutame algparameetrid;
-
arvutame väändenurgad ja väändemomendid;
-
koostame sisejõudude epüürid.

Rajatingimuste püstitus. Väliste rajatingimuste seadmisel tuleb arvestada energiateoreemi 2.25 (B.8). Kui avaldistes $ {\theta}\Leftrightarrow T_{sum}$, $ {\theta^{\prime}}\Leftrightarrow {B_{\omega}}$ üks pool (pöördenurk $ \theta$, bimoment $ B_{\omega}$) on antud, siis teine pool (koguväändemoment $ T_{sum}$, suhteline väändenurk $ {\theta^{\prime}}$) on tundmatu.

Tala toed sõlmedes a ja b ei võimalda pööret $ \mathrm{(}$θ$ = 0$$ \mathrm{)}$, kuid kooldumine on vaba: Bω$ = 0$ (vt tabel 1.2). Tundmatud on suhteline väändenurk θ' ja koguväändemoment Tsum.

\begin{displaymath}\begin{array}{lclccl}
Z\left(1,1\right) & = & {\theta_{A}} & ...
...& {B_{\omega\, L}} & = & 0 &
\end{array}<tex2html_comment_mark>\end{displaymath}     (2.129)

Koostatud on neli rajatingimuse võrrandit. Sisestame need võrrandisüsteemi (2.125) (vt väljavõte programmist 2.17). Võrrandisüsteemi astak võrdub tundmatute arvuga. Järelikult on sisestatud võrrandid lineaarselt sõltumatud.

Väljavõte programmist 2.17 ( Naide2_6.m )  
####### Rajatingimused 
spA=spSisestaArv(spA,5,1,1);  # $theta_A$ - väändenurk
spA=spSisestaArv(spA,6,3,1);  # $B_{L}$ - bimoment 
spA=spSisestaArv(spA,7,5,1);  # $theta_A$ - väändenurk
spA=spSisestaArv(spA,8,7,1);  # $B_{L}$ - bimoment 
#vastavad vabaliikmed Bvb on juba nullitud
spA_rank = sprank(spA) # võrrandisüsteemi astak

Sisestatud võrrandisüsteemi kordajad hõredas maatriksis spA on esitatud arvutuspäeviku väljavõttes 2.20.

Väljavõte arvutuspäevikust 2.20 ( Naide2_6.m )  
spA =
Compressed Column Sparse (rows = 8, cols = 8, nnz = 19 [30%])
  (1, 1) ->  1
  (5, 1) ->  1
  (1, 2) -> -2645.5
  (2, 2) -> -1
  (1, 3) ->  5.9630
  (2, 3) ->  0.0053232
  (3, 3) -> -2.3524
  (4, 3) -> -0.0053232
  (6, 3) ->  1
  (1, 4) ->  1109.8
  (2, 4) ->  1.3524
  (3, 4) -> -851.71
  (4, 4) -> -2.3524
  (1, 5) -> -1
  (7, 5) ->  1
  (2, 6) -> -1
  (3, 7) -> -1
  (8, 7) ->  1
  (4, 8) -> -1

Sisestatud võrrandisüsteemi vabaliikmete vektor B on toodud arvutuspäeviku väljavõttes 2.21.

Väljavõte arvutuspäevikust 2.21 ( Naide2_6.m )  
B =
                                                                                                                                       
  -5.1972e+04                                                                                                                                            
  -8.2232e+01                                                                                                                                            
   5.1787e+04                                                                                                                                            
   8.2232e+01                                                                                                                                            
   0.0000e+00                                                                                                                                            
   0.0000e+00                                                                                                                                            
   0.0000e+00                                                                                                                                            
   0.0000e+00

Algparameetrite arvutus. Rajaväärtuste leidmisel korrutasime väändenurgad skaleerimisteguriga: $ baasi0 = 1.0\hspace*{-2pt}\times\hspace*{-2pt}10^{10}$. Skaleerimata algparameetrite saamiseks tuleb vastavad suurused jagada skaleerimisteguriga. Tala skaleerimata algparameetrid on toodud arvutuspäeviku väljavõttes 2.22.

Väljavõte arvutuspäevikust 2.22 ( Naide2_6.m )  
 Algparameetrid - AP1   
 theta -     0.00000 
    Tt -    -5.86284 
     B -     0.00000 
    Tw -   -60.80382

Väändenurkade ja väändemomentide arvutus. Väändenurkade ja väändemomentide leidmiseks tala ristlõigetes kasutame ülekandevõrrandit (C.1)

$\displaystyle \mathbf{Z_{L}\left( x\right) } = \mathbf{U}\cdot\mathbf{Z_{A}} + \mathbf{\stackrel{\rm\circ}{Z}}$     (2.130)

kus $ \mathbf{Z_{A}}$ on tala algparameetrid (vt arvutuspäeviku väljavõte 2.22). Ülekandemaatriksi $ \mathbf{U}$ leiame GNU Octave'i funktsiooniga ylWGfhlin.m ja koormusvektori $ \mathrm{\mathbf{\stackrel{\rm\circ}{Z}}}$ funktsiooniga yzWGBy.m (vt väljavõte programmist 2.18).

Väljavõte programmist 2.18 ( Naide2_6.m )  
 

AP=AlgPar(:,1)
baasi0=1.0
Nmitmeks=4
xx=0;
xsamm=l/Nmitmeks;
for ij=1:Nmitmeks+1  # 5 - displacements and forces at x=0.0   

Xloikes(ij,1)=xx;
  vvF=ylWGfhlin(baasi0,l,xx,GIt,EIw);
  vvB=yzWGBy(baasi0,l,xx,a,By,GIt,EIw);  # koormusvektori arvutus
 Fvv(1:4,ij)=vvF*AP+vvB;
 Fvv(5,ij)=Fvv(2,ij)+Fvv(4,ij);
xx=xx+xsamm;
endfor

Arvutustulemused on esitatud arvutuspäeviku väljavõttes 2.23.

Väljavõte arvutuspäevikust 2.23 ( Naide2_6.m )  
baasi0 =  1
Nmitmeks =  4
k =  0.0025000
      x=       0.00       150.00        300.00       450.00       600.00
 theta -    0.000e+00    2.928e-07   -1.694e-21   -2.928e-07    0.000e+00
    Tt -    5.863e+00    1.537e+00   -1.206e+01    1.537e+00    5.863e+00
     B -    0.000e+00    9.336e+03   -2.000e+04   -9.336e+03    0.000e+00
    Tw -    6.080e+01    6.513e+01    7.872e+01    6.513e+01    6.080e+01
  Tsum -    6.667e+01    6.667e+01    6.667e+01    6.667e+01    6.667e+01
      x = 299.99999999
  theta -    5.293e-19 
     Tt -  -1.206e+01 
      B -   2.000e+04 
     Tw -  7.872e+01 
   Tsum -  6.667e+01

Leitud tulemuste põhjal koostame epüürid koondbimomendist talal (jn 2.20).


Joonis 2.20. Koondbimoment talal. Epüürid

        \includegraphics[width=101mm]{joonised/Naide26aEpyyrid.eps}

 

(a) Koormus Bω = 40 kN·cm2 (vt tabel 1.1)

     

\includegraphics[width=96mm]{joonised/Naide26atheta.eps}

(b) Väändenurk θ

     

\includegraphics[width=96mm]{joonised/Naide26aTt.eps}

(c) Vabaväändemoment Tt

     

\includegraphics[width=96mm]{joonised/Naide26aBw.eps}

 

(d) Bimoment Bω

     

\includegraphics[width=96mm]{joonised/Naide26aTw.eps}

 

(e) Kooldeväändemoment Tω

     

\includegraphics[width=96mm]{joonised/Naide26aTsum.eps}

 

(f) Koguväändemoment Tsum

     


EST-meetodiga saadud tulemused on kooskõlas raamatus [Bõt62] jõu- ja deformatsioonimeetodi abil leitutega (vt tabel 2.7).


Tabel 2.7. Koondbimoment tala keskel. Tulemuste võrdlus
x [cm] Z(x) [Sad63] Mõõtühik EST-meetod Mõõtühik
0.0 θ rad 0.000×100  rad
Tt 0.57 kG·cm 5.863×100  N·cm
Bω 0.00 kG·cm2 0.000×100  N·cm2
Tω 6.08 kG·cm 6.080×101  N·cm
Tsum 6.65 2.26 kG·cm 6.667×101  N·cm
150 θ rad 2.928×10–7 rad
Tt 0.14 kG·cm 1.537×100  N·cm
Bω 9.33×102  kG·cm2 9.336×103  N·cm2
Tω 6.51 kG·cm 6.513×101  N·cm
Tsum 6.65 kG·cm 6.667×101  N·cm
300 θ rad –1.694×10–21 rad
Tt – 1.22 kG·cm –1.206×101  N·cm
300 – ε Bω 2.00×103  kG·cm2 2.000×104  N·cm2
300 Bω – 2.00×103  kG·cm2 –2.000×104  N·cm2
Tω 7.87 kG·cm 7.872×101  N·cm
Tsum 6.65 kG·cm 6.667×101  N·cm
450 θ rad –2.928×10–7 rad
Tt 0.14 kG·cm 1.537×100  N·cm
Bω – 9.33×102  kG·cm2 –9.336×103  N·cm2
Tω 6.51 kG·cm 6.513×101  N·cm
Tsum 6.65 kG·cm 6.667×101  N·cm
600 θ rad 0.000×100  rad
Tt 0.57 kG·cm 5.863×100  N·cm
Bω 0.00 kG·cm2 0.000×100  N·cm2
Tω 6.08 kG·cm 6.080×101  N·cm
Tsum 6.65 kG·cm 6.667×101  N·cm


andres
2016-04-13