Õhukeseseinalise varda väändel tehtava töö avaldise saamiseks korrutame võrrandit
 |
|
|
(B.1) |
suvalise väändenurgaga
ja integreerime üle varda l:
 |
|
|
(B.2) |
Saadud võrrandi parempoolne liige väljendab väliskoormuse tööd
väändel
. Lisame koondkoormuse
töö (
) varda telje punkti i siirdel
. Seega
 |
|
|
(B.3) |
Nii nagu varda paindel [Lah12, lk 685], saame sise- ja rajajõudude töö avaldised võrrandi (B.2)
vasakut poolt ositi integreerides (vt (1.38)).
Alustame võrrandi (B.2) vasaku poole esimesest liikmest:
 |
|
|
|
 |
|
|
(B.4) |
Nüüd integreerime avaldise (B.4) viimast liiget:
 |
|
|
(B.5) |
Võrrandi (B.2) vasaku poole teist liiget integreerides võtame
ja
järgmiselt:
 |
|
|
(B.6) |
Integreerime veel ositi võrrandi (B.2) parema poole teist liiget, võttes
ja
järgmiselt:
 |
|
|
(B.7) |
Arvestades avaldisi (B.4), (B.5), (B.6) ja (B.7), võime
võrrandi (B.2) esitada virtuaaltööde (passiivtööde)
summana:
![$\displaystyle \underbrace{\left[\left( T_{sum} - b_{\omega}\right)\hat{\theta} ...
...{d}x \right]\mathrm{d}x}_
{W_{s} - \text{ sisej{\~o}udude t{\uml o}{\uml o}}} +$](imgLsB1032.png) |
|
|
|
 |
|
|
(B.8) |
Siin on arvestatud, et vabaväändemoment
ja kooldeväändemoment
moodustavad koguväändemomendi
.
Võttes arvesse, et rajajõudude töö
ja
koormuse töö
summa moodustab
välisjõudude töö
, saame elastsete varrassüsteemide
energiateoreemi [Din11, lk 112]
 |
|
|
(B.9) |
sõnastuse: sise- ja välisjõudude tööde summa võimalikel siiretel 5.1 võrdub nulliga.
Rajajõudude töö avaldisele võib anda kuju
![$\displaystyle W_{r} = \left[\left( T_{sum} - b_{\omega}\right)\hat{\theta} - B_...
...omega}\hat{\theta} - B_{\omega}\hat{\theta^{\prime}}
\right]\bigm\vert _{0}^{l}$](imgLsB1037.png) |
|
|
(B.10) |
Sisejõudude töö saab avaldada ka nii:
 |
|
|
(B.11) |
Siin on kasutatud vabaväändemomendi
ja bimomendi
avaldisi
 |
|
|
(B.12) |
andres
2016-04-13