1.6.2 Seos bimomendi ja kooldeväändemomendi vahel
Bimomendi Bω
(1.17) ja kooldeväändemomendi
Tω
(1.28) vahelise seose otsimist alustame avaldisest
 |
|
|
(1.35) |
mida diferentseerime muutuja
järgi:
 |
|
|
(1.36) |
Asendame siin kooldenormaalpinge tuletise
kooldenihkepinge
tuletisega
(vt avaldis (1.34)) ja pinnaelemendi
keskjoone pikkusele vastava elemendiga
(
):
 |
|
|
(1.37) |
Integreerime võrrandi (1.37) parempoolseimat liiget ositi valemi
 |
|
|
(1.38) |
järgi, võttes
ja
järgmiselt:
Saame avaldise
 |
|
|
(1.39) |
Siin võrdub esimene parempoolne liige
nulliga, sest varda välispinnal (sektorkoordinaadi
äärmistes punktides)
kooldenihkepinged puuduvad:
,
.
 |
|
|
(1.40) |
Võrrandis (1.39) teeme asenduse
(vt jaotis
):
 |
|
|
(1.41) |
Avaldiste (1.41) ja (1.28) võrdlusest saame
 |
|
|
(1.42) |
kus
- bimomendi tuletis varda teljesuunalise koordinaadi
järgi - on võrdne kooldeväändemomendiga Tω.
Seostest (1.19) ja (1.42) saame kooldeväändemomendi
:
 |
|
|
(1.43) |
andres
2016-04-02