B.2 Varrassüsteemi rajaülesanne

Varrassüsteemi kuuluvad toed, sidemed ja jõud [Jür85, lk 6]. Välissidemeteks ^5.2 nimetame varrassüsteemi kui terviku liikumist kitsendavaid tingimusi. ^5.3

Koormused ^5.4 tekitavad välissidemetes toereaktsioone, kusjuures nii koormus kui ka toereaktsioonid (välisreaktsioonid) on välisjõud.

Välissidemetest (tugedelt) vabastamise printsiip kujutab tervikliku varrassüsteemi ,,tugedelt lahtilõikamist" ja nende mõju asendamist toesiirete ja toereaktsioonidega. Tugedele on ühed neist antud ja teised on tundmatud (vt rajajõudude töö (B.8)) ning määratakse ülesande lahendamisega. Toesiirdeid ja toepöördeid nimetatakse kinemaatilisteks, toereaktsioone aga staatilisteks rajaväärtusteks (sks Randwert, ingl boundary value, vn ${\twlcyr\cyracc granichnoe znachenie}$ e ${\twlcyr\cyracc kraevoe znachenie}$ ).

Varrassüsteemi elemendid (vardad) on omavahel ühendatud sisesidemetega [Jür85, lk 9]. Süsteemi elemendi ,,lahtilõikamisel" asendame sisesidemed siirete ja reaktsioonidega. Viimaseid nimetatakse ka sisereaktsioonideks ^5.5. Varraste ühendussõlmedes määratakse siirete ja pöörete pidevustingimused. Tasakaalus olevas süsteemis on ka ühendussõlmed tasakaalus. Staatiline jõudude ülekanne ^5.6 ühendussõlmes toimub kontaktjõududega ^5.7, mille resultant on null. Sisesidemete siirdeid ja pöördeid nimetatakse kinemaatilisteks ning reaktsioone staatilisteks rajaväärtusteks.

Antud rajatingimustel (sks Randbedingung ^5.8, ingl boundary condition, vn ${\twlcyr\cyracc granichnoe uslovie}$ e ${\twlcyr\cyracc kraevoe uslovie}$ ) varrassüsteemi elementide diferentsiaalvõrranditele lahendite leidmist nimetame varrassüsteemi rajaülesandeks (sks Randwertproblem ^5.9 e Randwertaufgabe, ingl boundary value problem ^5.10, vn ${\twlcyr\cyracc granichnaya zadacha}$ e ${\twlcyr\cyracc kraevaya zadacha}$ ).

Varrassüsteemi rajaülesande lahendamiseks võib kasutada EST-meetodit [Lah14] ^5.11.

andres
2016-04-13