Sidemetest vabastamise printsiipi rakendades vaatleme kinemaatilisi ja staatilisi rajatingimusi. Kinemaatiliste ja staatiliste rajatingimuste seadmisel arvestame energiateoreemist 3.5 (B.8) saadud rajatingimusi:
,
,
üks on antud, siis teine on tundmatu ning tuleb leida. Nii näiteks on tabelis 2.10 [Bõt62, lk 156] jäiga toe puhul
antud väändenurk
ja suhteline väändenurk
. Tundmatud on bimoment
ja
koguväändemoment
,
milles vabaväändemoment
on antud. Järelikult
tuleb leida kooldeväändemoment
.
Staatilised rajatingimused jagatakse välimisteks ja sisemisteks reaktsioonideks 3.6. Välimisi reaktsioone nimetame toereaktsioonideks Sisemised reaktsioonid on elementide ühendussõlmes tasakaalus, seega võrdub nende summa siin nulliga. Sisemisi reaktsioone võib nimetada ka kontaktjõududeks. 3.7 Nii tuleb murtud teljega tala puhul kontakti panna paindemoment ja koguväändemoment (vt näide D.1 ja 3.2).
Sisemisi kinemaatilisi rajatingimusi elementide ühendussõlmes nimetame pidevustingimusteks.
Näiteks on jätkuvtala talasid ühendavas sõlmes pöördenurga pidevus
ja
kooldepidevus
.
Murtud teljega tala puhul peab üleminek paindenurgalt väändenurgale ning ka vastupidi olema pidev
(vt näited 3.2 ja D.1).
Sisemised kinemaatilised ja staatilised rajatingimused: 3.8