Andmed. Varda pikkus
. Tala on ekstsentriliselt koormatud lauskoormusega
(
).
Vertikaalse lauskoormuse
ekstsentrilisus
. Ristlõike kooldejäikus
EIω
=
, vabaväändejäikus
GIt =
ja kooldekarakteristik
κ =
on konstantsed.
Lahendus. Vaatleme tala ühe elemendina, siis sisesidemed [Jür85, lk 8-9] puuduvad. Rajatingimuste seadmisel on arvestatud energiateoreemi (B.8).
Siit saab jälgida, milline rajatingimus on antud ja milline leitakse.
Esimese toe toetingimuste paarides
ja
on antud väändenurk θ = 0 ja bimoment Bω
.
Tundmatud on koguväändemoment Tsum
ja suhteline väändenurk θ'
(
).
Tala lõpus on antud väändenurk θ = 0 ja bimoment Bω
.
Tundmatuks jäävad koguväändemoment Tsum
ja suhteline väändenurk θ'
(
).
Rajaväärtuste arvutamiseks kasutame nagu EST-meetodi [Lah97a], [Lah14]
puhulgi hõredat võrrandisüsteemi 2.17
Põhivõrrandites (2.84) [Lah12, jn 14.9] 2.18
sisalduva laiendatud ülekandemaatriksi
(2.87)
arvutamiseks saab kasutada GNU Octave'i funktsiooni yspWGvfmhvI.m.
Võrrandisüsteemis (2.114) on tundmatuid poole rohkem kui võrrandeid. Kanname need võrrandid võrrandisüsteemi (2.111) (vt väljavõte programmist 2.10).
# Tala hõreda laiendatud ülekandemaatriksi arvutus spvF=yspWGvfmhvI(baasi0,l,GIt,EIw); vB=yzWGmx(baasi0,l,l,a,mx,GIt,EIw); # koormusvektori arvutus IIv=1; IJv=1; vB=vB.*(-1); # sisestab ülekandemaatriksi võrrandisüsteemi spA*Z=Bvb spA=spInsertBtoA(spA,IIv,IJv,spvF); % # sisestab koormusvektori võrrandisüsteemi vabaliikmesse Bv Bvb=InsertBtoA(Bvb,NNK,1,IIv,1,vB,4,1); # võrrandisüsteemi vabaliige Bvb on eelnevalt nullitud
Võrrandisüsteemis (2.111) peab olema võrrandeid ja tundmatuid ühepalju. Võrrandite arv
peab ühtima maatriksi
astakuga. Puuduvad sõltumatud võrrandid saame
kinemaatilistest ja staatilistest rajatingimustest (vt jaotis 3.1).
Järgnevalt
Rajatingimuste püstitus. Väliste rajatingimuste seadmisel tuleb arvestada energia teoreemi 2.19 (B.8).
Kui avaldistes
,
üks pool (pöördenurk
, suhteline väändenurk
) on antud, siis teine pool (koguväändemoment
, bimoment
) on tundmatu.
Tala toed sõlmedes a ja b ei võimalda pööret (θ = 0 ) , kuid kooldumine on vaba: Bω = 0 (vt tabel 1.2). Tundmatud on suhteline väändenurk θ' ja koguväändemoment Tsum.
Koostatud on neli rajatingimuse võrrandit. Sisestame need võrrandisüsteemi (2.111) (vt väljavõte programmist 2.11).
####### Rajatingimused #Tugi a spA=spSisestaArv(spA,5,1,1); # $theta_A$ - väändenurk spA=spSisestaArv(spA,6,3,1); # $B_{L}$ - bimoment #Tugi b spA=spSisestaArv(spA,7,5,1); # $theta_A$ - väändenurk spA=spSisestaArv(spA,8,7,1); # $B_{L}$ - bimoment #vastavad vabaliikmed Bvb on juba nullitud spA_rank = sprank(spA) # võrrandisüsteemi astak
Sisestatud võrrandisüsteemi kordajad hõredas maatriksis spA on esitatud arvutuspäeviku väljavõttes 2.12.
spA = Compressed Column Sparse (rows = 8, cols = 8, nnz = 19 [30%])
(1, 1) -> 1 (5, 1) -> 1 (1, 2) -> -336.84 (2, 2) -> -1 (1, 3) -> 0.28416 (2, 3) -> 0.0017762 (3, 3) -> -1.3374 (4, 3) -> -0.0017762 (6, 3) -> 1 (1, 4) -> 37.098 (2, 4) -> 0.33744 (3, 4) -> -444.05 (4, 4) -> -1.3374 (1, 5) -> -1 (7, 5) -> 1 (2, 6) -> -1 (3, 7) -> -1 (8, 7) -> 1 (4, 8) -> -1
Sisestatud võrrandisüsteemi vabaliikmete vektor B on esitatud arvutuspäeviku väljavõttes 2.13.
B =
5.5059e+05 6.6081e+03 -1.2654e+07 -6.6608e+04 0.0000e+00 0.0000e+00 0.0000e+00 0.0000e+00
Algparameetrite arvutus.
Rajaväärtuste leidmisel korrutasime väändenurgad skaleerimisteguriga:
. Skaleerimata algparameetrite saamiseks tuleb vastavad suurused jagada skaleerimisteguriga. Tala skaleerimata algparameetrid
on toodud arvutuspäeviku väljavõttes 2.14.
Algparameetrid - AP1 theta - 0.0000e+00 Tt - 1.5039e+03 B - 0.0000e+00 Tw - 2.8496e+04
Väändenurkade ja väändemomentide arvutus.
Väändenurkade ja väändemomentide leidmiseks tala ristlõigetes
kasutame ülekandevõrrandit (C.1)
AP=AlgPar(:,1) baasi0=1.0 Nmitmeks=4 xx=0; xsamm=l/Nmitmeks; for ij=1:Nmitmeks+1 # 5 - displacements and forces at x=0.0 Xloikes(ij,1)=xx; vvF=ylWGfhlin(baasi0,l,xx,GIt,EIw); vvB=yzWGmx(baasi0,l,xx,a,mx,GIt,EIw); # koormusvektori arvutus Fvv(1:4,ij)=vvF*AP+vvB; Fvv(5,ij)=Fvv(2,ij)+Fvv(4,ij); xx=xx+xsamm; endfor
baasi0 = 1 Nmitmeks = 4 k = 0.0020000 x= 0.00 100.00 200.00 300.00 400.00 theta - 0.000e+00 -1.127e-05 -1.581e-05 -1.127e-05 0.000e+00 Tt - -1.504e+03 -1.032e+03 -1.319e-11 1.032e+03 1.504e+03 B - 0.000e+00 -2.116e+06 -2.812e+06 -2.116e+06 0.000e+00 Tw - -2.850e+04 -1.397e+04 1.091e-11 1.397e+04 2.850e+04 Tsum - -3.000e+04 -1.500e+04 -2.274e-12 1.500e+04 3.000e+04
Leitud tulemuste põhjal koostame epüürid lausmomendist talal (jn 2.14).
EST-meetodiga saadud tulemused on kooskõlas raamatus [Bõt62] jõu- ja deformatsioonimeetodi abil leitutega (vt tabel 2.5).
x [cm] | Z(x) | [Sad63] | Mõõtühik | EST-meetod | Mõõtühik |
0.0 | θ | rad | 0.000 | rad | |
Tt | –1.50×102 | kG·cm | –1.504×103 | N·cm | |
Bω | 0.00 | kG·cm2 | 0.000×100 | N·cm2 | |
Tω | –2.85×103 | kG·cm | –2.850×104 | N·cm | |
Tsum | –3.00×103 | kG·cm | –3.000×104 | N·cm | |
100 | θ | rad | –1.127×10–5 | rad | |
Tt | –1.00×102 | kG·cm | –1.032×103 | N·cm | |
Bω | –2.11×106 | kG·cm2 | –2.116×106 | N·cm2 | |
Tω | –1.40×103 | kG·cm | –1.397×104 | N·cm | |
Tsum | –1.50×103 | kG·cm | –1.500×104 | N·cm | |
200 | θ | rad | –1.581×10–5 | rad | |
Tt | 0.00 | kG·cm | –1.216×10–11 | N·cm | |
Bω | 2.87×105 | kG·cm2 | –2.812×106 | N·cm2 | |
Tω | 0.00 | kG·cm | 3.638×10–12 | N·cm | |
Tsum | 0.00 | kG·cm | –8.527×10–12 | N·cm | |
300 | θ | rad | –1.127×10–5 | rad | |
Tt | 1.00×102 | kG·cm | 1.032×103 | N·cm | |
Bω | –2.11×105 | kG·cm2 | –2.116×106 | N·cm2 | |
Tω | 1.40×103 | kG·cm | 1.397×104 | N·cm | |
Tsum | 1.50×103 | kG·cm | 1.500×104 | N·cm | |
400 | θ | rad | 2.711×10–20 | rad | |
Tt | 1.50×102 | kG·cm | 1.504×103 | N·cm | |
Bω | 0.00 | kG·cm2 | 0.000×100 | N·cm2 | |
Tω | 2.85×103 | kG·cm | 2.850×104 | N·cm | |
Tsum | 3.00×103 | kG·cm | 3.000×104 | N·cm |
andres