2.3.1.4 Lausmoment talal

Näide 2.4 (lausmoment talal).  Koostada joonisel 2.12 kujutatud tala väändenurga θ , vabaväändemomendi Tt, bimomendi Bω ja kooldeväändemomendi Tω epüürid.


Joonis 2.12. Lausmoment talal
\includegraphics[width=107mm]{joonised/NaideYlekand4.eps}

Andmed. Varda pikkus $ l = 4.0\hspace*{1pt}\mathrm{m}$. Tala on ekstsentriliselt koormatud lauskoormusega $ q = 30\hspace*{1pt}\mathrm{kN/ m}$ ( $ m_{x} = -150\hspace*{1pt}\mathrm{(}\mathrm{kN}\hspace*{-2pt}\cdot\hspace*{-2pt}\mathrm{m}\mathrm{)}/\mathrm{m}$). Vertikaalse lauskoormuse $ q$ ekstsentrilisus $ e = 5\hspace*{1pt}\mathrm{cm}$. Ristlõike kooldejäikus $ \mathrm{(}$EIω = $ 2.9686\hspace*{-2pt}\times\hspace*{-3pt}10^{4}\hspace*{1pt}\mathrm{kN}\hspace*{-2pt}\cdot\hspace*{-2pt}\mathrm{m^{4}}\mathrm{)}$, vabaväändejäikus $ \mathrm{(}$GIt = $ 1.1875\hspace*{-2pt}\times\hspace*{-3pt}10^{3}\hspace*{1pt}\mathrm{kN}\hspace*{-2pt}\cdot\hspace*{-2pt}\mathrm{m^{2}}\mathrm{)}$ ja kooldekarakteristik $ \mathrm{(}$κ = $ \sqrt{GI_{t}/E\hspace*{1pt}I_{\omega}} = \sqrt{1.1875\hspace*{-2pt}\times\hspa...
...2pt}\times\hspace*{-3pt}10^{15}} = 0.002\hspace*{1pt}\mathrm{cm^{-1}}\mathrm{)}$ on konstantsed.

Lahendus. Vaatleme tala ühe elemendina, siis sisesidemed [Jür85, lk 8-9] puuduvad. Rajatingimuste $ W_{r}$ seadmisel on arvestatud energiateoreemi (B.8).

$\displaystyle W_{r} = \left[ T_{sum}{\theta} - B_{\omega}{\theta^{\prime}} - b_{\omega}{\theta} \right]\bigm\vert _{0}^{l}$     (2.110)

Siit saab jälgida, milline rajatingimus on antud ja milline leitakse. Esimese toe toetingimuste paarides $ T_{sum}\Leftrightarrow {\theta}$ ja $ B_{\omega}\Leftrightarrow {\theta^{\prime}}$ on antud väändenurk θ = 0 ja bimoment Bω $ = 0$. Tundmatud on koguväändemoment Tsum ja suhteline väändenurk θ' ( $ T_{t} = GI_{t}\theta^{\prime}$).

Tala lõpus on antud väändenurk θ = 0 ja bimoment Bω $ = 0$. Tundmatuks jäävad koguväändemoment Tsum ja suhteline väändenurk θ' ( $ T_{t} = GI_{t}\theta^{\prime}$).

Rajaväärtuste arvutamiseks kasutame nagu EST-meetodi [Lah97a], [Lah14] puhulgi hõredat võrrandisüsteemi 2.17

$\displaystyle \mathbf{spA}\bm{\cdot}\mathbf{Z} = \mathbf{B}$     (2.111)

kus $ \mathbf{Z}$ on võrrandisüsteemi tundmatute vektor
$\displaystyle \mathbf{Z} = \mathbf{\widehat{Z}} =
\left[\begin{array}{c}
\mathbf{Z_{a}} \\
\mathbf{Z_{b}}
\end{array}\right]$     (2.112)

mille elementideks on väändenurgad ja -momendid varda alguses ja lõpus (jn 2.13):

$\displaystyle \mathbf{Z_{a}} =
\left[\begin{array}{c}
{\theta}_{A} \\
{T_{t}}_...
...,1\right) \\
Z\left(7,1\right) \\
Z\left(8,1\right)
\end{array}\right] \qquad$     (2.113)

Muutuja $ Z\left(i,1\right)$ indeks (i=1, 2, 3, $ \ldots $, 8) on toodud joonisel 2.13.

Joonis 2.13. Lausmoment talal. Muutujad
\includegraphics[width=100mm]{joonised/Naide24aMuutujad.eps}


Põhivõrrandites (2.84) [Lah12, jn 14.9] 2.18

$\displaystyle \mathbf{\widehat{UI}}_{4\times 8}\bm{\cdot}\mathbf{\widehat{Z}} = \mathbf{-\stackrel{\rm\circ}{Z}}$     (2.114)

sisalduva laiendatud ülekandemaatriksi $ \mathbf{\widehat{UI}}_{4\times 8} \equiv \boldsymbol{\left( U_{4\times 4}\mid -I_{4\times 4}\right)}$ (2.87) arvutamiseks saab kasutada GNU Octave'i funktsiooni yspWGvfmhvI.m.

Võrrandisüsteemis (2.114) on tundmatuid poole rohkem kui võrrandeid. Kanname need võrrandid võrrandisüsteemi (2.111) (vt väljavõte programmist 2.10).

Väljavõte programmist 2.10 ( Naide2_4.m )  
            
            # Tala hõreda laiendatud ülekandemaatriksi arvutus 
spvF=yspWGvfmhvI(baasi0,l,GIt,EIw); 
vB=yzWGmx(baasi0,l,l,a,mx,GIt,EIw); # koormusvektori arvutus
IIv=1;
IJv=1;
vB=vB.*(-1);
            # sisestab ülekandemaatriksi võrrandisüsteemi spA*Z=Bvb
spA=spInsertBtoA(spA,IIv,IJv,spvF);     
%            # sisestab koormusvektori võrrandisüsteemi vabaliikmesse Bv
Bvb=InsertBtoA(Bvb,NNK,1,IIv,1,vB,4,1);  
            # võrrandisüsteemi vabaliige Bvb on eelnevalt nullitud

Võrrandisüsteemis (2.111) peab olema võrrandeid ja tundmatuid ühepalju. Võrrandite arv peab ühtima maatriksi $ \mathbf{spA}$ astakuga. Puuduvad sõltumatud võrrandid saame kinemaatilistest ja staatilistest rajatingimustest (vt jaotis 3.1).

Järgnevalt

-
püstitame rajatingimused;
-
arvutame algparameetrid;
-
arvutame väändenurgad ja väändemomendid;
-
koostame sisejõudude epüürid.

Rajatingimuste püstitus. Väliste rajatingimuste seadmisel tuleb arvestada energia teoreemi 2.19 (B.8). Kui avaldistes $ {\theta}\Leftrightarrow T_{sum}$, $ {\theta^{\prime}}\Leftrightarrow {B_{\omega}}$ üks pool (pöördenurk $ \theta$, suhteline väändenurk $ {\theta^{\prime}}$) on antud, siis teine pool (koguväändemoment $ T_{sum}$, bimoment $ B_{\omega}$) on tundmatu.

Tala toed sõlmedes a ja b ei võimalda pööret (θ = 0 ) , kuid kooldumine on vaba: Bω = 0 (vt tabel 1.2). Tundmatud on suhteline väändenurk θ' ja koguväändemoment Tsum.

\begin{displaymath}\begin{array}{lclccl}
Z\left(1,1\right) & = & {\theta_{A}} & ...
...& {B_{\omega\, L}} & = & 0 &
\end{array}<tex2html_comment_mark>\end{displaymath}     (2.115)

Koostatud on neli rajatingimuse võrrandit. Sisestame need võrrandisüsteemi (2.111) (vt väljavõte programmist 2.11).

Väljavõte programmist 2.11 ( Naide2_4.m )  
####### Rajatingimused 
#Tugi a
spA=spSisestaArv(spA,5,1,1);  # $theta_A$ - väändenurk
spA=spSisestaArv(spA,6,3,1);  # $B_{L}$ - bimoment 
#Tugi b
spA=spSisestaArv(spA,7,5,1);  # $theta_A$ - väändenurk
spA=spSisestaArv(spA,8,7,1);  # $B_{L}$ - bimoment 
#vastavad vabaliikmed Bvb on juba nullitud

spA_rank = sprank(spA) # võrrandisüsteemi astak


Sisestatud võrrandisüsteemi kordajad hõredas maatriksis spA on esitatud arvutuspäeviku väljavõttes 2.12.

Väljavõte arvutuspäevikust 2.12 ( Naide2_4.m )  
spA =
Compressed Column Sparse (rows = 8, cols = 8, nnz = 19 [30%])
  (1, 1) ->  1
  (5, 1) ->  1
  (1, 2) -> -336.84
  (2, 2) -> -1
  (1, 3) ->  0.28416
  (2, 3) ->  0.0017762
  (3, 3) -> -1.3374
  (4, 3) -> -0.0017762
  (6, 3) ->  1
  (1, 4) ->  37.098
  (2, 4) ->  0.33744
  (3, 4) -> -444.05
  (4, 4) -> -1.3374
  (1, 5) -> -1
  (7, 5) ->  1
  (2, 6) -> -1
  (3, 7) -> -1
  (8, 7) ->  1
  (4, 8) -> -1

Sisestatud võrrandisüsteemi vabaliikmete vektor B on esitatud arvutuspäeviku väljavõttes 2.13.

Väljavõte arvutuspäevikust 2.13 ( Naide2_4.m )  
B =
                                                                                                                                       
   5.5059e+05                                                                                                                                            
   6.6081e+03                                                                                                                                            
  -1.2654e+07                                                                                                                                            
  -6.6608e+04                                                                                                                                            
   0.0000e+00                                                                                                                                            
   0.0000e+00                                                                                                                                            
   0.0000e+00
   0.0000e+00

Algparameetrite arvutus. Rajaväärtuste leidmisel korrutasime väändenurgad skaleerimisteguriga: $ baasi0 = 1.0\hspace*{-2pt}\times\hspace*{-2pt}10^{10}$. Skaleerimata algparameetrite saamiseks tuleb vastavad suurused jagada skaleerimisteguriga. Tala skaleerimata algparameetrid on toodud arvutuspäeviku väljavõttes 2.14.

Väljavõte arvutuspäevikust 2.14 ( Naide2_4.m )  
 Algparameetrid - AP1   
 theta -     0.0000e+00 
    Tt -     1.5039e+03 
     B -     0.0000e+00 
    Tw -     2.8496e+04

Väändenurkade ja väändemomentide arvutus. Väändenurkade ja väändemomentide leidmiseks tala ristlõigetes kasutame ülekandevõrrandit (C.1)

$\displaystyle \mathbf{Z_{L}\left( x\right) } = \mathbf{U}\cdot\mathbf{Z_{A}} + \mathbf{\stackrel{\rm\circ}{Z}}$     (2.116)

kus $ \mathbf{Z_{A}}$ on tala algparameetrid (vt arvutuspäeviku väljavõte 2.14). Ülekandemaatriksi $ \mathbf{U}$ leiame GNU Octave'i funktsiooniga ylWGfhlin.m ja koormusvektori $ \mathrm{\mathbf{\stackrel{\rm\circ}{Z}}}$ funktsiooniga yzWGmx.m (vt väljavõte programmist 2.12).

Väljavõte programmist 2.12 ( Naide2_4.m )  
 

AP=AlgPar(:,1)
baasi0=1.0
Nmitmeks=4
xx=0;
xsamm=l/Nmitmeks;
for ij=1:Nmitmeks+1  # 5 - displacements and forces at x=0.0   
Xloikes(ij,1)=xx;
  vvF=ylWGfhlin(baasi0,l,xx,GIt,EIw);
  vvB=yzWGmx(baasi0,l,xx,a,mx,GIt,EIw);  # koormusvektori arvutus
 Fvv(1:4,ij)=vvF*AP+vvB;
 Fvv(5,ij)=Fvv(2,ij)+Fvv(4,ij);
xx=xx+xsamm;
endfor

Arvutustulemused on esitatud arvutuspäeviku väljavõttes 2.15.

Väljavõte arvutuspäevikust 2.15 ( Naide2_4.m )  
baasi0 =  1
Nmitmeks =  4
k =  0.0020000
      x=       0.00       100.00        200.00       300.00       400.00
 theta -    0.000e+00   -1.127e-05   -1.581e-05   -1.127e-05    0.000e+00
    Tt -   -1.504e+03   -1.032e+03   -1.319e-11    1.032e+03    1.504e+03
     B -    0.000e+00   -2.116e+06   -2.812e+06   -2.116e+06    0.000e+00
    Tw -   -2.850e+04   -1.397e+04    1.091e-11    1.397e+04    2.850e+04
  Tsum -   -3.000e+04   -1.500e+04   -2.274e-12    1.500e+04    3.000e+04

Leitud tulemuste põhjal koostame epüürid lausmomendist talal (jn 2.14).


Joonis 2.14. Lausmoment talal. Epüürid

        \includegraphics[width=101mm]{joonised/Naide24aEpyyrid.eps}

 

(a) Koormus mx = –150 N (vt tabel 1.1)

     

\includegraphics[width=96mm]{joonised/Naide24atheta.eps}

 

(b) Väändenurk θ

     

\includegraphics[width=96mm]{joonised/Naide24aTt.eps}

(c) Vabaväändemoment Tt

     

\includegraphics[width=96mm]{joonised/Naide24aBw.eps}

 

(d) Bimoment Bω

     

\includegraphics[width=96mm]{joonised/Naide24aTw.eps}

(e) Kooldeväändemoment Tω

     

\includegraphics[width=96mm]{joonised/Naide24aTsum.eps}

(f) Koguväändemoment Tsum

     


EST-meetodiga saadud tulemused on kooskõlas raamatus [Bõt62] jõu- ja deformatsioonimeetodi abil leitutega (vt tabel 2.5).


Tabel 2.5. Lausmoment talal. Tulemuste võrdlus
x [cm] Z(x) [Sad63] Mõõtühik EST-meetod Mõõtühik
0.0 θ rad 0.000 rad
Tt –1.50×102  kG·cm –1.504×103  N·cm
Bω 0.00 kG·cm2 0.000×100  N·cm2
Tω –2.85×103  kG·cm –2.850×104  N·cm
Tsum –3.00×103  kG·cm –3.000×104  N·cm
100 θ rad –1.127×10–5 rad
Tt –1.00×102  kG·cm –1.032×103  N·cm
Bω –2.11×106  kG·cm2 –2.116×106  N·cm2
Tω –1.40×103  kG·cm –1.397×104  N·cm
Tsum –1.50×103  kG·cm –1.500×104  N·cm
200 θ rad –1.581×10–5 rad
Tt 0.00 kG·cm –1.216×10–11 N·cm
Bω 2.87×105  kG·cm2 –2.812×106  N·cm2
Tω 0.00 kG·cm 3.638×10–12 N·cm
Tsum 0.00 kG·cm –8.527×10–12 N·cm
300 θ rad –1.127×10–5 rad
Tt 1.00×102  kG·cm 1.032×103  N·cm
Bω –2.11×105  kG·cm2 –2.116×106  N·cm2
Tω 1.40×103  kG·cm 1.397×104  N·cm
Tsum 1.50×103  kG·cm 1.500×104  N·cm
400 θ rad 2.711×10–20 rad
Tt 1.50×102  kG·cm 1.504×103  N·cm
Bω 0.00 kG·cm2 0.000×100  N·cm2
Tω 2.85×103  kG·cm 2.850×104  N·cm
Tsum 3.00×103  kG·cm 3.000×104  N·cm


andres
2016-04-13