Andmed. Varda pikkus
. Varras on ekstsentriliselt koormatud
pikijõuga
. Varda otspinnal on pikikoormuse rakenduspunkti sektorkoordinaat
(
).
Ristlõike kooldejäikus
EIω
=
, vabaväändejäikus
GIt =
ja kooldekarakteristik
κ =
on konstantsed.
Lahendus. Vaatleme varrast ühe elemendina, siis sisesidemed [Jür85, lk 8-9] puuduvad. Rajatingimuste seadmisel on arvestatud energiateoreemi (B.8).
Siit näeb, milline rajatingimus on antud ja milline leitakse.
Esimese toe toetingimuste paarides on antud väändenurk θ
Varda lõpus on antud väändenurk θ
Rajaväärtuste arvutamiseks kasutame nagu EST-meetodi [Lah97a], [Lah14]
puhulgi hõredat võrrandisüsteemi 2.27
Muutuja
Põhivõrrandites (2.84) [Lah12, jn 14.9] 2.28
sisalduva laiendatud ülekandemaatriksi
Võrrandisüsteemis on (2.135) tundmatuid poole rohkem kui võrrandeid.
Kanname need võrrandid võrrandisüsteemi (2.132)
(vt väljavõte programmist 2.19).
Võrrandisüsteemis (2.132) peab olema võrrandeid ja tundmatuid ühepalju. Võrrandite arv
peab ühtima maatriksi
Nüüd
Rajatingimuste püstitus. Väliste rajatingimuste seadmisel tuleb arvestada energiateoreemi 2.29 (B.8).
Kui avaldistes
Varda toed sõlmedes a ja b ei võimalda pööret: θ
Koostatud on neli rajatingimuse võrrandit. Sisestame need võrrandisüsteemi (2.132)
(vt väljavõte programmist 2.20). Võrrandisüsteemi astak võrdub
tundmatute arvuga. Järelikult on sisestatud võrrandid lineaarselt sõltumatud.
Sisestatud võrrandisüsteemi kordajad hõredas maatriksis spA on esitatud arvutuspäeviku väljavõttes 2.24.
Sisestatud võrrandisüsteemi vabaliikmete vektor B on 700dud arvutuspäeviku väljavõttes 2.25.
Algparameetrite arvutus.
Rajaväärtuste leidmisel korrutasime väändenurgad skaleerimisteguriga:
Väändenurkade ja väändemomentide arvutus.
Väändenurkade ja väändemomentide leidmiseks tala ristlõigetes
kasutame ülekandevõrrandit (C.1)
Arvutustulemused on esitatud arvutuspäeviku väljavõttes 2.27.
Leitud tulemuste põhjal koostame epüürid pikikoormusest vardal (jn 2.23).
EST-meetodiga saadud tulemused on kooskõlas raamatus [Bõt62] jõu- ja deformatsioonimeetodi
abil leitutega
(vt tabel 2.8).
ja bimoment Bω
=
. Tundmatud on suhteline väändenurk θ'
(
) ja koguväändemoment Tsum
.
ja bimoment Bω
. Tundmatuks jäävad suhteline väändenurk θ'
(
) ja koguväändemoment Tsum = Tt + Tω
.
kus
on võrrandisüsteemi tundmatute vektor
mille elementideks on väändenurgad ja -momendid varda alguses ja lõpus
(jn 2.22):
indeks (i=1, 2, 3,
, 8) on toodud joonisel 2.22.
(2.87)
arvutamiseks saab kasutada GNU Octave'i funktsiooni yspWGvfmhvI.m. Siin
on tala takistatud väände koormusvektor (C.8).
# Tala hõreda laiendatud ülekandemaatriksi arvutus
spvF=yspWGvfmhvI(baasi0,l,GIt,EIw);
%vB=yzWGBy(baasi0,l,l,a,By,GIt,EIw); # koormusvektori arvutus
IIv=1;
IJv=1;
%vB=vB.*(-1);
# sisestab ülekandemaatriksi võrrandisüsteemi spA*Z=Bvb
spA=spInsertBtoA(spA,IIv,IJv,spvF);
% # sisestab koormusvektori võrrandisüsteemi vabaliikmesse Bv
%Bvb=InsertBtoA(Bvb,NNK,1,IIv,1,vB,4,1);
# võrrandisüsteemi vabaliige Bvb on eelnevalt nullitud
astakuga. Puuduvad sõltumatud võrrandid saame
kinemaatilistest ja staatilistest rajatingimustest (vt jaotis 3.1).
,
üks pool (pöördenurk
,
bimoment
) on antud, siis teine pool (koguväändemoment
,
suhteline väändenurk
) on tundmatu.
.
Sõlmes a on bimoment Bω
.
Sõlmes b on bimoment Bω
.
Tundmatud on suhteline väändenurk θ'
ja koguväändemoment Tsum.
####### Rajatingimused
spA=spSisestaArv(spA,5,1,1); # $theta_A$ - väändenurk
spA=spSisestaArv(spA,6,3,1); # $B_{L}$ - bimoment
Bvb(6,1)=-By; # -3.0e+06;
spA=spSisestaArv(spA,7,5,1); # $theta_A$ - väändenurk
spA=spSisestaArv(spA,8,7,1); # $B_{L}$ - bimoment
Bvb(8,1)= By; # 3.0e+06;
#vastavad vabaliikmed Bvb on juba nullitud
spA_rank = sprank(spA) # võrrandisüsteemi astak
spA =
Compressed Column Sparse (rows = 8, cols = 8, nnz = 19 [30%])
(1, 1) -> 1
(5, 1) -> 1
(1, 2) -> -336.87
(2, 2) -> -1
(1, 3) -> 0.28417
(2, 3) -> 0.0017761
(3, 3) -> -1.3374
(4, 3) -> -0.0017761
(6, 3) -> 1
(1, 4) -> 37.099
(2, 4) -> 0.33742
(3, 4) -> -444.05
(4, 4) -> -1.3374
(1, 5) -> -1
(7, 5) -> 1
(2, 6) -> -1
(3, 7) -> -1
(8, 7) -> 1
. Skaleerimata algparameetrite saamiseks tuleb vastavad suurused jagada skaleerimisteguriga. Tala skaleerimata algparameetrid
on toodud arvutuspäeviku väljavõttes 2.26.
Algparameetrid - AP1
theta - 0.0000e+00
Tt - -2.2796e+03
B - -3.0000e+06
Tw - 2.2796e+03
kus
on tala algparameetrid (vt arvutuspäeviku väljavõte 2.26). Ülekandemaatriksi
leiame GNU Octave'i funktsiooniga ylWGfhlin.m.
Koormusvektor
(vt väljavõte programmist 2.21).
AP=AlgPar(:,1)
baasi0=1.0
Nmitmeks=4
xx=0;
xsamm=l/Nmitmeks;
for ij=1:Nmitmeks+1 # 5 - displacements and forces at x=0.0
Xloikes(ij,1)=xx;
vvF=ylWGfhlin(baasi0,l,xx,GIt,EIw);
Fvv(1:4,ij)=vvF*AP; %+vvB;
Fvv(5,ij)=Fvv(2,ij)+Fvv(4,ij);
xx=xx+xsamm;
endfor
baasi0 = 1
Nmitmeks = 4
k = 0.0020000
x= 0.00 100.00 200.00 300.00 400.00
theta - 0.000e+00 1.426e-05 1.895e-05 1.426e-05 1.186e-20
Tt - 2.280e+03 1.117e+03 -5.116e-13 -1.117e+03 -2.280e+03
B - 3.000e+06 2.831e+06 2.775e+06 2.831e+06 3.000e+06
Tw - -2.280e+03 -1.117e+03 0.000e+00 1.117e+03 2.280e+03
Tsum - -4.547e-13 -4.547e-13 -5.116e-13 -4.547e-13 -4.547e-13
x [cm]
Z(x)
[Sad63]
Mõõtühik
EST-meetod
Mõõtühik
0.0
θ
rad
0.000×100
rad
Tt
2.28×102
kG·cm
2.280×103
N·cm
Bω
3.00×105
kG·cm2
3.000×106
N·cm2
Tω
–2.28×102
kG·cm
–2.280×103
N·cm
Tsum
kG·cm
–4.547×10–13
N·cm
100
θ
rad
1.426×10–5
rad
Tt
1.12×102
kG·cm
1.117×103
N·cm
Bω
2.83×105
kG·cm2
2.831×106
N·cm2
Tω
–1.12×102
kG·cm
–1.117×103
N·cm
Tsum
kG·cm
–4.547×10–13
N·cm
200
θ
rad
1.895×10–5
rad
Tt
0.00
kG·cm
–5.116×10–13
N·cm
Bω
2.77×105
kG·cm2
2.775×106
N·cm2
Tω
0.00
kG·cm
0.000×100
N·cm
Tsum
kG·cm
–4.547×10–13
N·cm
300
θ
rad
1.426×10–5
rad
Tt
–1.12×102
kG·cm
–1.117×103
N·cm
Bω
2.83×105
kG·cm2
2.831×106
N·cm2
Tω
1.12×102
kG·cm
1.117×103
N·cm
Tsum
kG·cm
–4.547×10–13
N·cm
400
θ
rad
1.186×10–20
rad
Tt
–2.28×102
kG·cm
–2.280×103
N·cm
Bω
3.00×105
kG·cm2
3.000×106
N·cm2
Tω
2.28×102
kG·cm
2.280×103
N·cm
Tsum
kG·cm
–4.547×10–13
N·cm
andres