Sele 35. a– lõikepinna märkimine ja tähistamine lõigatava detaili vaate juures; b – lõikekujutise pealkirjastamine

Üldjuhul kuuluvad lõiked tähistamisele ja pealkirjastamisele. Lähtekujutise juures võib näidata lõikava pinna või pindade kulgemist ka kriipspunktpeenjoonega, mis on otstest ja võimalikest murdekohtadest jämedad. Lõike suunda näitavad nooled (noole saba on pidev jämejoon) paigutatakse risti lõikepinnaga 2...3 mm kaugusele lõikepinnamärkide välimistest otstest. Tähed (mõõtarvudest kaks korda suuremad suurtähed) kirjutatakse noolte lähedale väljapoole nooli. Sama suurte tähtedega pealkirjastatakse lõige.

Olenemata jämedate kriipsude ja vaate suunda näitavate noolte asendist, kirjutatakse täht-tähised alati paralleelselt joonise alumise servaga.
Lõikepinnad joonisel viirutatakse.

Lihtlõiked – detaili lõiked ühe tasandiga.

Horisontaal-ja vertikaallõiked on soovitav asetada joonisel vastavate põhiliste vaadete kohale.

Sele 36. Horisontaallõiget siin ei tähistata ega pealkirjastata, sest lõikepinna asend on üheselt mõistetav

Sele 37. Vertikaalse tasandiga saadud tähistamata ja pealkirjastamata lõige

Selel 38 näidatud detaili võib kujutada kahte moodi: a osas on peakujutis esitatud vertikaallõikega B-B, selle all aga selgitab horisontaallõige A-A detaili keskosas olevat koonilist ava. Joonise b osas on peakujutis samuti tehtud vertikaalse lõikega B-B, kuid koonilist ava näitab teine vertikaalne lõige A-A.

Sele 38. Ühe tasandiga tehtud lõiked:
a – A–A on saadud horisontaalse ja B–B vertikaalse tasandiga
b – A–A ja B–B on mõlemad saadud vertikaalse tasandiga