Objekti suurusest annavad ülevaate joonisele kantavad mõõtmed.
Mõõtmestamiselementideks joonisel on distantsjooned, mõõtjooned, mõõtjooneotsad (nooled, kaldkriipsud), ühisnullpunktid ja mõõtarvud.
Mõõtmestamise olulisemad reeglid:

1. Mõõtjooned tõmmatakse kontuurjoontest vähemalt 10 mm kaugusele. Mõõtjoonte omavahelised kaugused olgu kogu joonisel võrdsed ja vähemalt 7 mm.
2. Mõõtjoon ei tohi olla kontuurjoone ega mõne muu joone pikenduseks.
3. Lühemad mõõtjooned paigutatakse kujutisele ligemale, pikemad aga järk-järgult kaugemale.
4. Mõõtmed ei tohi korduda, s. t. iga mõõdet antakse ühel ja samal joonisel ainult üks kord.
5. Mõõtarvud kirjutatakse mõõtjoonte kohale võimalikult nende keskkoha lähedale, suunaga vasakult paremale või alt üles.
6. Numbrid tehakse normkirjas kogu joonise ulatuses ühesuguse kõrgusega (3,5 või 5 mm).
7. Tehakse vahet joonmõõtmete (pikkused, läbimõõdud, raadiused, kaared) ja nurgamõõtmete (nurgakraadid) vahel.
8. Joonmõõtmed antakse kõigil joonistel millimeetrites, kusjuures mõõtarv näitab alati joonisel kujutatud objekti tegelikku suurust, s. t. ei sõltu joonise mõõtkavast. Ühiku sümbolit (mm) mõõtarvu juurde ei märgita.
9. Ringjoone diameetri mõõtarvu ette kirjutatakse läbimõõdumärk, raadiuse mõõtarvu ette aga täht R.