Internetti peetakse uskumatult vaenulikuks keskkonnaks. Põhjusega - arvuti tulemüürist tullakse turvaauke otsima keskeltläbi mõnikümmend sekundit pärast selle Interneti ühendamist.

Samal ajal peetakse Eestis Internetti peaaegu et üheks inimese põhiõiguseks. Lisaks infole, uudistele, kirjadele ning tele- ja raadiosaadetele liiguvad Internetis ka rahaülekanded ja digiallkirjastatud ametlikud dokumendid, sõlmitakse kokkuleppeid, tellitakse kaupu ja tarbitakse teenuseid. On selge, et kogu see väärtuslik infovoog vajab kaitset kuritarvitamise eest. Ei taha ju keegi meist, et tema nime alt saadetakse laiali ülemust mõnitavaid elektronkirju või tema arvutist murtakse sisse naaberriigi valitsusasutuse serverisse, pangakontole sisselogimiseks vajalike andmete kopeerimisest rääkimata. Kaitsmata arvuti puhul on see aga täiesti võimalik - niisuguseid juhtumeid on maailmas tuhandeid.
Aga miks peaksid kurjategijad üle kogu maailma võrku ühendatud miljardist arvutist just minu omasse tungima? Mis huvi neil minu konkreetse arvuti vastu peaks olema? Ei midagi isiklikku - kaitsmata arvuteid otsitakse ja nakatatakse automaatselt. Ka spämmikiri, isegi kui see sisaldab nimelist pöördumist ja liigutavaid detaile ammu kadunud sugulasest, on tegelikult masina kokku pandud ning kuni miljonilises tiraažis välja saadetud.

Arvutikuritegevus on juba aastaid tööstusharu, mille käive on sama suur kui narkokuritegevusel, kui mitte suurem. Selles äris on oma programmeerijad, kes kirjutavad mugava kasutajaliidesega pahavarakonstruktoreid, süsteemiadministraatorid, kes hooldavad rämpsposti- ja pahavarateenuste servereid, lihtsad löömamehed, kes tegelevad virtuaalsete röövimiste ja sissemurdmistega, ning tankistid, kes kokkuriisutud raha oma pangaarve kaudu sularahaautomaadist välja võtavad.
Kurjategijaid huvitavad põhiliselt sinu pangaparoolid, krediitkaartide andmed või ligipääs mõnele tasulisele või muidu huvitavale teenusele. Ära ei põlata ka võimalust sinu nime all esineda või sinu arvuti kaudu järgmisesse arvutisse tungida - kui hiljem uurima hakatakse, osutavad süütõendid sinule.

Sedamööda, kuidas turvasüsteemid aina edasi arenevad, kasutavad kurjategijad järjest rohkem kõige tavalisemat pettust. Sinult võidakse sinu paroole mingil ettekäändel täiesti otse küsida, sinule võidakse saata elektronkirju, mis viiruste asemel sisaldavad hoopis linke viirustega koduleheküljele, sind võidakse peibutada mõnele ahvatlevale koduleheküljele, kust sa viiruse mingi süütu mängu pähe ise alla laed ja oma arvutisse installeerid. Seepärast pead lisaks arvuti korrashoidmisele olema ka ise valvas ning mõõdukalt umbusklik - eriti võõrkeelsetel lehtedel ei tasu klõpsida kõiki vilkuvaid ja värvilisi linke, kus lubatakse suuri summasid raha.
Vajadusel saad alati arvutiturvalisuse teemadel nõu ja abi leheküljelt www.arvutikaitse.ee