Võetakse kaks teineteisega ristuvat tasandit (sele 11a) ja nimetatakse see, mis on horisontaalasendis - põhiekraaniks ning teine, mis on vertikaalasendis– esiekraaniks. Ekraanide ühisosa nimetatakse teljeks x. Tuletatakse ruumipunkti A ristprojektsioonid kummalgi ekraanil. Selleks suunatakse läbi võetud punkti A kaks projekteerivat kiirt: üks risti põhiekraaniga ε₁, millel tekkinud kujutist nimetatakse pealtvaateks A' ja teine risti esiekraaniga ε₂, kus saadud kujutist nimetatakse punkti eestvaateks A''. Punkti A kaugust põhiekraanist AA' nimetatakse selle punkti põhikvoodiks. Kaugust esiekraanist AA'' nimetatakse punkti esikvoodiks.

Kui põhiekraan ε₁ koos kujutisega pööratakse kaarnoolte suunas ühtivaks esiekraaniga ε₂ (sele 11b), saadakse kaks teineteisega seotud ristprojektsiooni. Need asuvad ühel ja samal tasandil (joonise pinnal). Tekkinud ristprojektsioonide paari nimetatakse punkti kaksvaateks. Telg x on kaksvaate telg. Punkti projektsioone ühendav sirge A''A' on sidejoon. Sidejoon on kaksvaate teljega alati risti.

Sele 11. a – punkti projekteerimine kahele ekraanile; b – kaksvaade

Kui punkt asub esiekraanil, siis langeb tema eestvaade kokku punkti enesega (B≡B''), pealtvaade aga projekteerub x-teljele (sele 11b). Põhiekraanil asuva punkti pealtvaade langeb samuti kokku iseenesega (C≡C'), tema eestvaade aga tekib x-teljel.

Punkti kaksvaade määrab selle punkti asukoha ruumis kummagi ekraani suhtes üheselt.
Esemete kujutamist kaksvaate abil nimetatakse selle võtte looja Gaspard Monge´i nime järgi Monge´i meetodiks. Monge’i meetod koosneb kahest etapist: 1) ruuminurgas olev ese (objekt) projekteeritakse ekraanidega risti olevate projekteerivate kiirtega ekraanidele 2) ekraanid pööratakse esiekraaniga ühte tasapinda.