Aksonomeetriaks nimetatakse niisugust kujutamisviisi, milles kujutise konstrueerimisel kasutatakse objekti punktide koordinaate. Sellel viisil valmistatud kujutisi nimetatakse aksonomeetrilisteks kujutisteks.

Aksonomeetrilise kujutamisviisiga taotletakse esmajoones kujutise ilmekust. Kujutis on seda ilmekam, mida üldisem on objekti asend kujutamiskiirte ja ekraani suhtes.

Aksonomeetrias leiab kujutamist kahest objektist – teljestikust ja objektist koosnev süsteem.

Ese (objekt) seotakse teljestikuga võimalikult lihtsas vastastikuses asendis. Sellega saab objekti iga punkt endaga kindlad koordinaadid selles teljestikus, nagu näites sele 22 punkt A(X_A;Y_A;Z_A). Kujutamiskiirtega vahetult projekteerimise teel tuletatakse ainult teljestiku kujutis, objekti punktide kujutised aga leitakse juba koordinaatide abil.

Sõltuvalt sellest, kas teljestiku projekteerimisel kiired võetakse ekraani suhtes risti või kaldu, saadakse teljestikust (ja temaga seotud objektist) kas ristprojektsioon või kaldprojektsioon. Vastavalt sellele liigitatakse ka aksonomeetriat rist-ja kaldaksonomeetriaks.

Kui kujutamiskiired on ekraaniga risti ning teljestik on paigutatud ekraani suhtes nii, et kõik teljed moodustavad ekraaniga võrdseid nurki, siis teljestikust saadav ristprojektsioon tuleb isomeetriline ehk võrdmõõduline; vastavat kujutamisviisi nimetatakse ristisomeetriaks. Nurgad telgede kujutiste vahel tulevad sel juhul võrdsed, suurusega 120⁰.

• a – aksonomeetrilise kujutise teljestiku joonestamine
• b –ristisomeetriline projektsioon (moondeteguriga m_x:m_y:m_z=1:1:1)
• c – kaldaksonomeetriline projektsioon ehk kabinetprojektsioon (moondeteguriga m_x:m_y:m_z=1:½:1)