Tänane maailm esitab ettevõtetele mitmeid väljakutseid, seda eriti organisatsiooni strateegia vallas:

• kiired muutused ärikeskkonnas - globaliseerumine ning dereguleerimine
• äriprotsesside integreerimine veebitehnoloogiaga uued käibe suurendamise, kulude vähendamise ning organisatsiooni efektiivsuse tõstmise võimalused
• vajadus luua uusi meetodeid, mõistmaks kliente, konkurente ning kogu tegevusvaldkonda.

Organisatsiooni strateegial on laias mõttes kaks eesmärki:

• arendada ning hoida olemasolevat konkurentsieelist
• luua konkurentsieelis tulevikuks.

Teadmusjuhtimine eeldab, et organisatsiooni konkurentsieelist suurendavad tema teadmised. Konkurentsieelise saavutamiseks tuleb esmalt identifitseerida ning analüüsida olemasolevaid organisatsioonilisi teadmisi ning teadmisi sihtturukohta. Teise eesmärgi täitmiseks tuleb aga luua uusi teadmisi. See on märksa keerulisem ülesanne, eriti kui arvestada tänapäeva dünaamilist elukeskkonda.

Organisatsiooniliste teadmiste juhtimiseks ja haldamiseks on vajalik:

• teadmiste kogumine ning talletamine olgu süstemaatiline ning mõtestatud tegevus
• uute teadmiste kogumine on organisatsiooniellujäämise seisukohalt kriitiline, seda eriti muutuvas ärikeskkonnas
• suuremas organisatsioonis olgu teadmusjuhtimisega tegelevad spetsialistid tööl täiskohaga
• organisatsioonikultuur olgu teadmiste vahetamiseks avatud, tähtis on usaldus organisatsiooni liikmetevahel.

Teadmusjuhtimise seos IT-ga. IT on teadmusjuhtimise baasinfrastruktuur. Erinevalt organisatsioonikultuurist, struktuurist ja protsessidest on IT-d suhteliselt lihtne uuendada ning muuta. Samas on IT-1 väga vähe tegemist reaalse teadmusjuhtimisega, põhiliselt kasutatakse seda info edastamisel ja talletamisel.

Tasub meeles pidada, et:

• IT rakendamine pole iseenesest teadmusjuhtimine, infotehnoloogial on teadmusjuhtimises vaid soodustav mõju (peamiselt infrastruktuuri näol)
• IT ei loo teadmisi, küll aga on selle abil võimalik neid edastada ning talletada
• IT ei paranda teadmiste kasutamist, küll aga aitab kogutud teadmisi levitada.

Teadmusjuhtimise rollid ning erialad

Organisatsioon, kes on endale defineerinud teadmusjuhtimise ning initsieerinud teadmus juhtimiseprojekti, näeb kindlasti vajadust luua uusi rolle ja oskusi. Mitmed organisatsioonid nii USAs kui ka Euroopas on oma firmades ametisse nimetanud ametniku nn Chief Knowledge Officer'i (CKO). Kasutatakse ka nimetusi Chief Learning Officer, Director of Intellectual Capital, Director of Knowledge Transfer, Global Director of Intellectual Asset/Intellectual Capital Management.

CKO tööülesanded:

• loob organisatsiooni teadmusjuhtimise strateegia ning vastutab selle uuendamise eest
• hoolitseb teadmusjuhtimist soodustava organisatsioonikultuuri ning sisemiste protsesside loomise eest
• loob ning rakendab teadmiste vahetamiseks teadmusjuhtimise infrastruktuuri (teadmiste- ja infohoidlad raamatukogud) ning virtuaalse keskkonna
• loob ning haldab suhteid info pakkujatega (nt. partnerlussuhted akadeemiliste ringkondadega)
• juhib uute teadmiste loomist ja nende edastamist strateegilisel tasemel,
• mõõdab teadmiste kasutamise efektiivsust (teadmusjuhtimine on väärtusetu, kui ettevõte sellest reaalset kasu ei saa)
• loob organisatsiooni sisemisi eeskirju ning standardeid teadmiste kasutamise, levitamise ning hoidmiseosas.

Toodud ülesanded on erineva kaaluga. Kõige olulisem on luua teadmusjuhtimist soodustav kultuur ja teadmusjuhtimise infrastruktuur ning panna teadmusjuhtimine majanduslikku kasu tootma.

Reaalne teadmusjuhtimine baseerub erinevatel projektidel, millega hallatakse eri teadmisi. Peale CKO ja projektijuhi võib organisatsioonis olla teisigi ametikohti ülesandega otseselt või kaudselt teadmusjuhtimise protsessi edendada. Organisatsioon võib vajada teadmiste integraatoreid, teadmiste haldajaid, raamatukoguhoidjaid ja teadmiste insenere sh toimetajad, reporterid jt., kes vastutavad nt intraneti sisu eest. Hea kandidaat sellise projekti juhiks on inimene, kel on kogemus tootearendusest, IT projektide juhtimisest, organisatsiooniliste muutuste läbiviimisest vms.