Üldjuhul on ettevõtete juhtimise infosüsteemid ülesehitatud sarnasest loogikast lähtudes, kuna nende süsteemidega on tegeldud juba pikemat aega ja tüüplahendused on üldteada. Seega, tuginevad juhtimise infosüsteemid valdavalt firma kvantitatiivsetele näitajatele, mida saab vahetult, aruandluste alusel kasutada või siis kasutatakse üldtuntud efektiivsusnäitajate arvutusvalemeid (EBITDA, ROE, ROA jne.), hindamaks firma majanduslikku olukorda. Kindlasti pole üksikute arvnäitajate alusel saadav tulemus absoluutne tõde, kuid nende eeliseks on lihtsus ja kompaktne esitus. Probleemide olemasolul saadakse suhteliselt kiiresti nende olemasolust signaal, mis omakorda suunab täpsemate analüüsi meetodite kasutamise juurde.

Kui vaadelda üldisemalt juhtimise infosüsteemi kujunemist, siis võib esile tuua mõningad olulised lähenemised põhiindikaatorite leidmiseks. Tihtipeale peetakse kõige olulisemaks kindlaks määrata tegurid, mis oma olemuselt võimaldavad kindlaks teha probleemide olemasolu ettevõttes. Neid nimetatakse ka olulisteks edukuse faktoriteks. Mõistlik oleks need sümptomid oma ettevõtte jaoks kindlaks määrata ning neid pidevalt jälgida. Kõrgematel juhtimistasanditel on tegemist juba mõnevõrra üldisema ja töödeldud informatsiooniga, mida võib liigitada muudatusi iseloomustavateks näitajateks võtmeindikaatorid. Mainitud näitajad on tavaliselt seotud operatiivkontrolliga, kuid oma olemuselt võib neid lugeda samuti kuuluvateks olulise edukuse faktorite hulka, mille muutuste korral on õhus tunda kas „kärsalõhna" või viitavad näitajate muutused hoopis positiivsete ilmingute saabumisel. Ettevõtete jaoks on loomulikult tähtsam õigeaegselt saada informatsiooni võimalike probleemide ilmnemise kohta. Kõige üldisem infosüsteemi osa tagaks automaatne andmete kogumise ja töötlemise, mis toetub paljuski eelpool mainitud lähenemistele ja arvutab välja vajalikud üldised majandusnäitajad.

Vastavalt ettevõtte majandustegevuse iseloomule on võimalik koostada just konkreetse firma vajadusi ja probleeme kajastava mitmetahulise analüüsi mudeli. Selles mudelis ei vaadelda üksikuid ettevõtte majandustegevuse tahke, vaid töötatakse välja kompleksne majandusanalüüsi mudel. Kindlasti on mudelis alamsüsteem, mille abil leitakse ettevõtte finantsnäitajad, kuhu kuuluvad maksuametile esitatavad aruanded, nagu bilanss, kasumiaruanne, rahavood ja mitmesugused lisad. Mainitud aruanded huvitavad praktiliselt kõiki osapooli(omanikud, kreeditorid jne). Oluline koht kuulub ka tarbijate ja hankijate rahulolu analüüsile. Ettevõtte arengu seisukohalt on väga tähtis teada oma klientide aga ka hankijate meelsust, nende rahulolu ja lojaalsust, ühtlasi oleks see tagasiside firma tegevusele. Väga olulised on ka mitmesugused firma efektiivsusnäitajad ning võrdlused konkurentide tulemustega. Ja last but not least tuleks arvutada või saada eksperthinnangute baasil innovaatilisust iseloomustavad näitajad, mis annavad hinnangu ettevõtte õppimis- ja kohanemisvõimele, teadmiste juhtimisele, üldisele arengule ja väärtuse loomisele.

Tavaliselt on selliste infosüsteemide lahutamatuks koostisosaks andmeait, kuhu on paigutatud vajalikud andmed soovitavate majandusanalüüside läbiviimiseks. Samuti kasutatakse sageli ka mitmemõõtmelisi majandusanalüüsi meetodeid. Eestis on üks selle valdkonna rajajaid akadeemik U. Mereste, kes on aastaid tegelenud ettevõtte maatriksanalüüsiga. Peale maatriksanalüüsi kasutatakse ka ruumilisi mudeleid, mis on oma olemuselt juba mõnevõrra keerulisemad.

Lisaks tavalistele juhtimise infosüsteemidele kasutatakse tihtipeale ka eraldiseisvaid nn. objektorienteeritud infosüsteeme ja üheks selliseks on mitmetes firmades „Teadmusjuhtimise" infosüsteem.

Teadmusjuhtimine (knowledge management) muutus juhtimisalaseks terminiks 90ndate aastate alguses. Esialgu suhtuti sellesse küüniliselt ning väideti, et selles pole midagi uut.

Küünilisus kadus kiiresti, selle asemele tulid mitmed täiendavad küsimused:

• kuidas me kasutame oma teadmisi konkurentsieelise saavutamiseks?
• kuidas me mõõdame organisatsiooni intellektuaalset kapitali?
• kas meie teadmised eristavad meid konkurentidest?

Enne teadmusjuhtimise defineerimist vaatleme teadmistega seonduvaid protsesse ja mõisteid.