Andmed on üksikasjalikud, objektiivsed faktid sündmustest. Kõik organisatsioonid vajavad andmeid ning neil baseerub enamik eluvaldkondi. Efektiivne andmehaldus on üks olulisemaid edukuse kriteeriume, seevastu suur andmetehulk seda tingimata veel ei ole. Suurest andmehulgast pole võimalik objektiivselt täpseid otsuseid automaatselt järeldada kahel põhjusel. Esiteks, andmeteliiga suur kogus teeb raskeks nende identifitseerimise ja nende tähtsuses selgusele jõudmise. Teiseks (see on ka peamine põhjus), andmeil loomupäraselt tähendust ei ole. Andmed iseloomustavad või kirjeldavad vaid toimunut, nad ei sisalda hinnangut ega interpretatsiooni. Organisatsiooni jaoks on andmed siiski olulised, kuna nende põhjal luuakse infot.

Infot võib defineerida kui sõnumit, mis esineb dokumendi või audiovisuaalses vormis oleva kommunikatsioonina. Nagu igal sõnumil, on ka infol saatja ja vastuvõtja. Info ülesanne on mõjutada vastuvõtja hinnanguid või käitumist. Erinevalt andmetest on infol tähendus, olulisus ning eesmärk. Andmed muutuvad infoks, kui nende looja lisab neile tähenduse. Oluline on märkida, et IT aitab andmeid infoks muuta ja neile väärtust lisada. Samas ei aita IT kaasa konteksti loomisele (kategooriad, kalkulatsioonid, vorm) - selle loovad inimesed.

Teadmised on oma olemuselt juba laiemad ja märksa rikkamad kui andmed või info. Teadmised koosnevad kogemustest, väärtustest, konteksti sobitatud infost, eksperthinnangutest, mis moodustavad raamistiku, kuhu kogutakse uusi kogemusi ja uut infot. Ettevõtte teadmised sisalduvad nii tootmisalastes dokumentides (patendid, tehnoloogiad, retseptid jne.) kui ka organisatsioonilistes rutiinides, protsessides, praktikas ja väljakujunenud normides.

Teadmusjuhtimine on ühest küljest info soovide ja ideede kahesuunalise liikumise protsess sihttarbija ja tooteid/teenuseid arendava meeskonna vahel ning teiselt poolt ärikeskkonnast saadud olulise info süstematiseerimine, töötlemine, kommenteerimine ja kättesaadavaks tegemine sihtgrupile.