Kasutatavuse põhimõte: mida rohkem nõuab või võib nõuda miski ajalisi kulutusi, seda väiksem on tõenäosus, et keegi hakkab seda miskit kasutama. Steve Krug

Hea kasutajakogemus toetub neljale põhikomponendile:

• Funktsionaalsus (functionality). Funktsionaalne asi on spetsiaalne tööriist konkreetse probleemi lahendamiseks. Tarkvara peab tegema seda, milleks ta mõeldud on.
• Ilu (beauty). Välimus on väga tähtis. Ilus välimus, hea disain soodustab erilise emotsionaalse suhte tekkimist kasutaja ja toote vahel. Emotsionaalne suhe on see, mis toob kasutaja meie juurde tagasi.
• Atraktiivsus, külgetõmbavus (affinity). Midagi erilist, mis paneb kasutaja just seda toodet tahtma. Külgetõmbavus saavutatakse hea välimuse, hea funktsionaalsuse ja tavaliselt veel mõne erilise omadusega, mis muudab toote teiste seas vastupandamatuks.
• Lugu (story). Heal kasutajakogemusel on alati olemas lisaväärtus. Kasutajal peab tekkima õige meeleolu toote ostmiseks. Kasutuslugu on sama, mis lugu inimesest, kes kasutab toodet.

Ühestki nimetatud komponendist eraldi ei piisa, et toode oleks edukas. Hea kasutajakogemus tekib kõigi nelja komponendi koostoimel. Head kasutajakogemust pakkuv toode suudab konkurentide seast eristuda, suurendada efektiivsust ning avab uusi ärivõimalusi.

Kaks kõige olulisemat reeglit, mida võiks veebilehe kujundamisel meeles pidada:

• veebileht tuleb luua kasutajatele,
• need inimesed ei mõtle tingimata samamoodi nagu disainer või arendaja.

Eksisteerivad üldised hea kasutajakogemuse reeglid, mida nimetatakse ka kasutatavuse heuristikateks. Reeglid on välja töötanud Jakob Nielsen - maailmas tunnustatud kasutatavuse guru:

• Kasutaja peab saama tagasisidet toimuvast - Keskkond peaks alati kasutajat mõistlikul ajal informeerima süsteemis toimuva kohta asjakohaste teadetega.
• Süsteemi ja päris maailma sobivus - Süsteem peaks alati rääkima kasutaja keeles. Tehes seda sõnade, väljendite ja mõistetega, mis on kasutajale tuttavad. Süsteemile orienteeritud keel ajab kasutaja segadusse. Tuleks järgida päris maailma vestlusi, mis muudavad informatsiooni loomulikuks ja loogiliseks kõigile kasutajatele.
• Kasutaja kontroll ja vabadus - Tihtipeale teevad kasutajad süsteemis vigu. Selle jaoks tuleks neile jätta varuväljapääse, et ei peaks läbima ulatuslikke muudatusi. Tühistamise ja uuesti tegemise funktsioonid on hädavajalikud.
• Järjepidevus ja standardid - Kasutaja ei tohiks mõelda, kas erinevad sõnad, situatsioonid ja meetmed tähendavad kõik sama. Järgi platvormi konventsioone.
• Vigade ennetamine - Veateatest isegi parem lahendus on hoolikult loodud lahendus, mis ei lase veal üldse tekkidagi. Veaaltid olukorrad tuleks elimineerida või üle kontrollida ning anda kasutajale võimalus valida, kas rakendada funktsiooni või mitte.
• Selgus ja intuitiivsus - Kasutaja mälu kasutamist ei tohiks üle koormata. Objektid, funktsioonid ja valikud peaksid olema alati nähtaval või kergesti ligipääsetavad. Kasutaja ei peaks kunagi meelde jätma ühe vaate informatsiooni, et seda järgmises kasutada. Süsteemi kasutamise instruktsioonid peaksid olema alati nähtaval kohal ning kergesti kasutatavad.
• Kasutamise paindlikus ning tõhusus - "Kiirendajad", mis võivad algajale märkamatuks jääda, kiirendavad tihtipeale interaktsiooni edasijõudnute ja süsteemi vahel. Süsteem peaks toetama nii algajaid kui edasijõudnud kasutajaid. Kasutajal peaks olema vabadus kohandada korduvaid funktsioone.
• Esteetiline ja minimalistlik disain - Dialoog ei tohiks kunagi sisaldada ebavajalikku ja kontekstivälist informatsiooni. Iga lõik lisainformatsiooni vähendab põhiinfo olulisust ning vähendab selle üldist nähtavust.
• Aita kasutajatel vigu ära tunda ning nendest välja tulla - Veateated peaksid alati olema selges inimkeeles (mitte süsteemi kood), täpselt ära märkima probleemi allika ning pakkuma välja lahenduse.
• Abi ja dokumenteerimine - Olgugi, et on parem kui süsteemi peaks saama kasutada ilma abiinformatsioonita tuleb seda vahel kasutajale pakkuda. Iga selline info peaks olema kergesti üles leitav ja otsitav, keskenduma kasutaja võimalikele probleemidele, näitama ette täpsed sammud, et leida lahendus ning ei tohiks olla väga mahukas.

Lisaks heuristikatele on olemas veel terve hulk häid tavasid, mis on veebiajaloo vältel välja kujunenud ning oma paikapidavust tõestanud:

• Aseta oma logo ja/või nimetus igale veebileheküljele (lääne kultuuriruumis päises vasakule) ning muuda logo lingiks esilehele (välja arvatud esilehel, kus logo ei peaks olema klikatav: kunagi ei tohiks luua lehele linki, mis viib tagasi samale lehele).
• Otsing tuleks kindlasti lisada kui veebileht sisaldab rohkem kui 100 lehekülge.
• Kirjuta lühikesi ja konkreetseid pealkirju lehtedele. Pealkirjad peaksid selgelt edasi andma lehe sisu ning olema arusaadavad ka kontekstivälistes keskkondades nagu otsingumootorid.
• Struktureeri lehekülg nii, et seda oleks võimalik silmadega skanneerida, et kasutaja ei peaks läbi töötama korraga suuri infokoguseid endale olulise informatsiooni kätte saamiseks. Näiteks kasuta grupeerimist ning alampealkirju, et jaga tekst väiksemateks ja paremini haaratavateks lõikudeks.
• Selle asemele, et kogu info ühele lehele ära mahutada tuleks kasutada linke, et luua lihtne navigatsioon, mis annaks esilehel ühtlasi ka ülevaate, mida kasutaja läbi klikkima hakkab. Oluline on mitte raisata kasutaja aega kui ta peab kogu materjali üksikasjalikult läbi töötama, et leida mõni informatsioonikild.
• Kasuta tootefotosid, kuid hoidu kasutamast suurte piltidega üle kuhjatud lehekülgi. Selle asemel kasuta pisipilte ülevaate loomiseks, mis on lingitud edasi suurematele piltidele. Mõned pildid vajavad isegi suurendatavaid ja keeratavaid lahendusi. Toote esileht peaks olema kiire, ülevaatlik ning piiratud pisipiltide kasutamisega.
• Kui luua pisipildid, siis mitte kasutada lihtsalt skaleerimist. Skaleerimise tulemusel võib väikepilt muutuda lihtsalt pikslimüraks ja kasutuskõlbmatuks. Selle asemele tuleks suurendada detaile, mis algse pildid puhul on olulised ning kasutada selleks kombinatsiooni pildi lõikamisest ning vähendamisest.
• Kasuta linkide puhul lingi pealkirju (link titles), et anda kasutajale vihje kuhu ta klikates satub.
• Tee kindlaks, et kõik olulisemad lehed on ligipääsetavad erivajadustega inimestele. Eriti pimedatele.

Tee nii nagu teised: kui keegi on loonud mõne interaktsioonielemendi, mis töötab hästi, siis kasuta samu meetodeid. Oluline on ka, et veebilehed käituksid üldiselt võrdlemisi sarnaselt, sest kasutajad ootavad seda. Tuleks meeles pidada Jakob Nielseni kasutajakogemuse põhireeglit: kasutajad on mõtetes alati mõnel teisel leheküljel, mis tähendab, et nad loovad oma ootused teiste juba töötavate lehekülgede baasil.