Joonis 4-2. Kommunikatsioon internetis

Internetis kasutatakse kahte põhimõistet: aadress ja protokoll. Iga internetti ühendatud arvuti omab unikaalset aadressi. Isegi ajutise ühenduse puhul eraldatakse arvutile unikaalne aadress. Igal ajahetkel omavad kõik internetti ühendatud arvutid erinevaid aadresse - nagu postiaadress iseloomustab unikaalselt inimese asukohta, iseloomustab arvuti asukohta võrgus selle internetiaadress.

Üldjuhul on protokolliks koostöö või suhtlemise reeglid. Näiteks, diplomaatiline protokoll määrab, kuidas käituda väliskülaliste vastuvõtmisel või vastuvõtu läbiviimisel. Võrguprotokoll määrab reeglid võrku ühendatud arvutite käitumiseks. Standardprotokollid panevad erinevad arvutid „rääkima ühte keelt". Nii antakse võimalus ühendada internetti eri tüüpi arvuteid, mis töötavad erinevate operatsioonisüsteemidega, kuid on võimelised siiski suhtlema.

Protokoll on standard, mis määrab teadete vormi ja edastamisviisi, nende interpreteerimise protseduurid, erineva võrguriistvara koostööreeglid.

Kõiki koostööreegleid ei ole praktiliselt võimalik ühes protokollis kirjeldada. Sellepärast ehitatakse võrguprotokollid hierarhilisel põhimõttel. Nii näiteks madala taseme protokoll kirjeldab väiksemate infoportsude edastamist ühest arvutist teise, sest väikeste infoühikute edastamise jälgimine on lihtsam. Kui osa infost oli häirete tõttu edastamisel moonutatud, nõutakse vaid moonutatud osa edastamise kordust. Järgmise taseme protokoll kirjeldab, kuidas suured andmemassiivid tuleb lõhkuda tükkideks ja kuidas tuleb neid pärast jälle kokku panna. Sealjuures väiksed osad edastatakse madalama taseme protokolli abil. Järgmisel, veel kõrgemal tasemel, kirjeldatakse faili edastamist. Ka siin kasutatakse madalamate tasemete protokolle. Uue kõrgema taseme protokolli realiseerimiseks internetis ei ole vaja teada võrgu töö omapärasid, vajalikud on vaid teadmised madalama taseme protokollide kasutamisest.

Mitmetasemeliste protokollide analoogiaid kohtab ka igapäevaelus. Näiteks saate edastada dokumendi teksti telefonikõne ajal. Selleks ei ole teil vaja teada, kuidas telefonivõrk töötab. Teate, et peate valima numbri ja ootama kuni teine inimene tõstab toru.

Dokumendi kuju edastamiseks võib kasutada faksi. Te panete dokumendi faksimasinasse, valite teise faksinumbri ja edastate dokumendi. Te ei pea üldse mõtlema sellest, kuidas dokument telefoniliini kaudu edastatakse. Te lihtsalt kasutate kõrgema taseme protokolli: „panna dokument faksimasinasse, valida number, vajutada nupule Start". Tegevuse käigus kasutasite Te vähemalt veel kahte protokolli: telefonivõrgu tööprotokolli ja fakside edastamise protokolli.

Samuti on ka internetis mitme taseme protokolle, mis töötavad koos. Madalamal tasemel kasutatakse kahte põhiprotokolli: IP - Internet Protocol (interneti protokoll) ja TCP - Transmission Control Protocol (infoedastamise juhtimise protokoll). Sellepärast, et need kaks protokolli on väga tihedalt seotud, pannakse need kokku ja nimetatakse TCP/IP protokolliks, mis on interneti baasprotokoll. Kõik teised protokollid ehitatakse TCP/IP protokolli baasil.

TCP lõhub info tükkideks ja nummerdab neid selleks, et vastuvõtmisel oleks võimalik need õigesti üheks tervikuks kokku korjata. Samal eesmärgil nummerdatakse palkmaja palke nende teise kohta üleviimisel selleks, et seal need õigesti kokku panna. Järgnevalt edastatakse IP‑protokolli abiga tükid saajale, kus TCP-protokolli abil kontrollitakse, kas kõik tükid on saabunud. Põhjusel, et info osad võivad liikuda internetis mööda erinevaid kanaleid, võivad need saabuda mõnes muus järjestuses. Peale kõikide osade kättesaamist järjestab TCP need õigesse järjekorda ning korjab kokku üheks tervikuks.

TCP-protokolli jaoks ei ole tähtsust, milliseid teid mööda info internetis reisib. See on IP-protokolli ülesanne. Igale saadud info kogumile lisab IP abiinfo, mis sisaldab saatja ja saaja andmeid. Töö sarnaneb postisaadetise saatmisele, kui saadetis pannakse ümbrikusse ja ümbrikule kirjutatakse saaja ja saatja aadressid. Nüüd tagab IP-protokoll, sarnaselt tavalisele postiteenusele, kõikide pakettide saabumise saajale. Erinevate saadetiste teekonnad ja saabumise kiirused võivad olla erinevad. Internetti kujutatakse tihti hajuva pilvena. Te ei tea info liikumise teekonda, aga õigesti vormistatud IP-paketid jõuavad alati kohale.