Joonis 4-1. Osgood-Shramm'i kommunikatsioonimudel

Osgood-Shramm'i tsükliline mudel loobub lõplikult kommunikatsiooni käsitlemisest ühesuunalise lineaarprotsessina. Selle põhiline omapära seisneb massikommunikatsiooni esitamises tsüklilise protsessina. Teine mudeli omadus seisneb tähelepanu osutamises kommunikatsiooni osapoolte käitumisele. Osapoolteks on saatja ja saaja, kelle põhiülesandeks on info kodeerimine, dekodeerimine ja interpreteerimine.

W.Shrammi poolt koostatud kommunikatsiooni definitsioonide ülevaade näitas, et neis kõigis eeldatakse infomärkide kogumi olemasolu. Märkide kogum võib sisaldada fakte, asju, aga ka emotsioone ja latentseid (varjatud) väärtusi. Adekvaatseks teate tajumiseks peab eksisteerima ala, milles saatja ja vastuvõtja kogemused on sarnased ja arusaamine kasutatavatest märkidest ühesugune. Saatja ja vastuvõtja omavad „kasutatavate väärtuste fondi" ja „ühtivuse piire"; eduka suhtlemise ala asub „piiride" ühisosas. Kommunikatsiooni edukus sõltub samuti ka osavõtjate ootustest teineteise suhtes.

Mudeli kriitikat võimaldab asjaolu, et see jätab mulje kommunikatsioonipoolte „võrdväärsusest". Tihti aga on protsess balansseerimata, eriti kui on tegemist massikommunikatsiooniga. Siin ei ole saatja ja vastuvõtja kuigi võrdsed kommunikatsiooni osapooled ning mudel, mis näitab neid ühe ahela lülidena, ei kajasta adekvaatselt nende rolli kommunikatsiooniprotsessis.