Vene köögist ülivõrdes
Leia tekstist, millistest restoranidest on juttu.
Vene köögist ülivõrdes
Ehtsad vene restoranid on ühed mõnusamad ja stiilsemad söögikohad kogu Eestis. Menüü, mis oma hõrgutava valikuga tahab keele alla viia; interjöörid, milles on omapära ja eksootikat; huvitav serveerimistraditsioon ja vene külalislahkus on asjad, mida kauaks taga igatsema jääte.
Troikal on hea asukoht linna südames, hubane ja stiilne vene interjöör, mis on vaba igasugusest peenutsevast tühjast-tähjast, hea kunstnikukäega tehtud seinamaalingud, rahvariietes teenindajad, ehe vene muusika – on, mida vaadata ja kuulata! Trahter ja restoran on eraldi.
Menüüs on suurepärane valik vene köögi paremaid hõrgutisi, mida pakutakse perfektses serveeringus (härmas pitsid, soojendatud põhiroa-taldrikud, mõnusad savipotid, salvrätid barankadega, värsked pirukad-saiad). Vene köök võimaldab portsjonite suurust paindlikult varieerida ja tellida ka poole tegelikust toidukogusest.
Hinnatase on keskmine, ning kuna toiduportsjonid on väga suured, rammusad ja maitsvad, ei tundu hinnad ühegi roa puhul ülepaisutatud olevat, pigem on need oodatust madalamad. Ehtsat vene kalja tehakse majas ise. Teenindus on suurepärane, delikaatne ja asjatundlik. Igal õhtul mängib elav muusika, müügil vene sümboolikaga maitsekad T-särgid, kliimaseadmed tagavad äärmiselt hea õhu ka keldrikorrusel asuvas restoranis, külalisteraamat arvamuseavalduseks. Kohe restorani sisenemisel väike tervituslaud, kus on väikesed snäksid ja efektsed postkaardid kaasa võtmiseks, meenutamiseks.
Nevskij restorani miljöö on venepäraselt külluslik ja õdus, selle punane palett pääseb iseäranis hästi mõjule õhtul, kui laudadel süüdatakse küünlad. Magnetiks on vana puhveti raamaturiiul, kus muu hulgas möödunud sajandi alguses ilmunud Aleksandr Puškini loomingu täisköide. Restoran on Raekoja platsilt pooleminutise jalutuskäigu kaugusel – viisakas ja salongilik paik.
Menüü on rikkalik. Vene köögi argiklassikast pliinidest ja pelmeenidest tsaari lauale passinud hõrgu lambaprae ja aristokraatliku vahuveinisupini. Kahtlemata Tallinna parimad pelmeenid (kana-, seene- ja lambalihatäidisega), mida pakutakse keeduleemes hapukoore, seente, sibula ja äädikaga, soolakurgid, soolalõhe vodkamarinaadis ja strooganov. Püsikundede seas on üheks hittroaks kapsarullid põdralihaga, ent soovitada võiks ka tummist hapukapsasuppi štši’d küüslaugu ja hapukoorega – serveeritud savipotis ja valminud taignast kaane all. Veinikaardil on ehtsad Gruusia veinid, nt punane poolmagus Kindzmarauli, mis seisis alati Stalini söögilaual.
Hõrgule toidule ja paigale on hinnad vääriliselt kõrged, ent nendel, kes lähevad tõeliselt head vene kööki ja miljööd nautima, hinge kinni ei võta. Pelmeenid saab 75 kr, uhhaa, milles ulbib suur lõhetükk, 85 kr eest. Kalleim praad on Ivangorodi karuhautis – 345 kr.
Vene hing ja süda on see, mis teeninduse täiuslikuks teevad. Ei ole palju restorane, mille kelner suudaks külalisel meenutada Onegini vastust Tatjanale ja avalalt nii eesti, vene kui inglise keeles suhelda, tundes samas peensusteni menüüs pakutavaid toite ning veinikaarti. Siis veel osavalt kõrge peene joana vodkat pitsi valada ja teie silme all böfi sisse muna ja maitseained kloppida. Kõik on eriline: köök, õhustik, teenindus. Haruldus on ka seedrikäbikeedis või boršileem südamelihapirukaga – seda pakuti Titanicu viimasel õhtusöögil ja oli prantsuse koka tõlgendus vene köögist. Nädala teisel poolel mängib elav muusika, balalaika-akordion.
Rasputinil on ideaalne asukoht Tartu kesklinnas legendaarse Vene väejuhi Barclay de Tolly ausambaga platsi ääres ning Barclay hotelli kõrval, kus nõukogude ajal asus legendaarse tšetšeeni Džohhar Dudajevi juhitud punalennuväe staap. Venepärasust ei õhku üksnes kunstkumaga ahjust, vaid seda rõhutavad ka hiidsuur karutopis aknalaual, ettekandjate pikad kleidid ja slaavi töötajanimed rinnasildil ning kärbseid peletavad sinisevärvilised seinad teise korruse saalis. Köögist kostev kokatädi vandumine – seda küll eesti keeles – on kui garneering.
Menüüs leidub heeringat, pelmeene, boršši, sõrnikuid, rikkalikust praevalikust rääkimata. Tee kõrvale pakutakse rosinaid, mett ja moosi ning mõistagi tükisuhkrut. Absolut Russia!
Interjööris valitseb pesuehtne vene värk alates talupoeglikust stiilist ja lõpetades sakstekambriga. Hinnad ei ole odavad. Külm suupiste võib maksta koguni 145 krooni, aga saab ka 25 ja 35 krooni eest. Praadide hinnad algavad poolesajast ja küünivad saja kroonini.
Rasputin on nii gorjatšii koht, et sinna on soovitav kohad aegsasti kinni panna. Võrdluseks: minge Tartus tai restorani ja kogu suur söögisaal võib terve õhtu olla üksnes teie päralt.
Klafira pakub tõeliselt head vene kööki. Interjöör on hubane ja rikkalike kaunistustega, ettekandjad sõbralikud riietatud sarafanidesse ja kokošnikutega. Mõeldud ka pisiasjadele: ukse juures lehmakujuline kelluke, et klient saaks oma tulekust teatada; baarileti kõrval seisvad külmkapid muu interjööriga sobivalt kirjuks maalitud, kõlavad vaiksed vene romansid.
Menüüs on üsna rikkalik valik sooje ja külmi eelroogasid, suppe, pearoogasid ja magustoite, eraldi menüü lastele. Toidud väga maitsvad, ehtsate vene retseptide järgi tehtud. Soojad eelroad, näiteks neerud madeira kastmes või pelmeenid, käivad prae ette.
Hinnatase ei ole eriti madal, kuid ka odavamad eelroad täidavad hästi kõhtu. Kalleim toit, loomafilee juustuga kuumal pannil, 247 krooni. Magustoidud jäid 53 ja 57 krooni vahele. on eeldiv ja ladus, kuid eripäratu.
Paiga teeb eriliseks külalisraamat, õhtuti mängiv elav muusika, suvel saab istuda väljas, kliendile pakutakse laulikut rahvalauludega. Koht, kus saab hästi süüa ja on ka muidu mõnus istuda.
Postipoiss on stiilipuhas trahter, kubermanguaegne postipoiss võis sellises kohas toopi tõsta küll. Venepärasust õhkub nii menüüst, ettekandjate riietusest kui viinavalikust.
Menüü rõhub vene eksootikale nii sisus kui vormis. Alates rikkalikust sakummist viina (marineeritud sibul küüslauguga ehk «Moskva pisaraid ei usu») või õlle (soolaoad sulavõi ja tilliga) juurde, supivaliku, pelmeenide, pliinide ja bõkini (härjafilee) veinikastmes välja.
Sügiseses kuurortlinnas mõjub veel paremini kui suvises ülerahvastatuses: tsaari õukonna portreed seintel, M. Bojarski nostalgilised laulud, trahterile omane raskepärane mööbel.sobivad kõigile, hinnaäärmused kõnelevad enda eest: Postipoisi karbonaad koos pitsi viinaga (198 krooni) või pannkoogid peekoni ja sibulatega nimega «Enne palgapäeva» (28 krooni).
Teenindus on meeldiv, kuid võib tipptunnil võtta rohkem aega, kui arvestanud olete.
Loe Postimehe artiklit "Vene köögist ülivõrdes" ja sobita iga lõigu juure õige restorani nimi:
- Troika
- Nevskij
- Klafira
- Rasputin
- Postipoiss
|
A. Menüüs on üsna rikkalik valik sooje ja külmi eelroogasid, suppe, pearoogasid ja magustoite, eraldi menüü lastele. Toidud väga maitsvad, ehtsate vene retseptide järgi tehtud. Soojad eelroad, näiteks neerud madeira kastmes või pelmeenid, käivad prae ette.
|
|
|
B. Paiga teeb eriliseks külalisraamat, õhtuti mängiv elav muusika, suvel saab istuda väljas, kliendile pakutakse laulikut rahvalauludega. Koht, kus saab hästi süüa ja on ka muidu mõnus istuda.
|
|
|
C. Restorani miljöö on venepäraselt külluslik ja õdus, selle punane palett pääseb iseäranis hästi mõjule õhtul, kui laudadel süüdatakse küünlad. Magnetiks on vana puhveti raamaturiiul, kus muu hulgas möödunud sajandi alguses ilmunud Aleksandr Puškini loomingu täisköide.
|
|
| D. Teenindus on meeldiv, kuid võib tipptunnil võtta rohkem aega, kui arvestanud olete. |
|
|
E. Hea asukoht linna südames, hubane ja stiilne vene interjöör, mis on vaba igasugusest peenutsevast tühjast-tähjast, hea kunstnikukäega tehtud seinamaalingud, rahvariietes teenindajad, ehe vene muusika – on, mida vaadata ja kuulata! Trahter ja restoran on eraldi.
|
|