Omavahel lõikuvad kaks kolmetahulist prismat, üks püst- ja teine horisontaalasendis. Tervikkehana käsitletakse seejuures horisontaalset prismat, mis püstprismast läbi tungib. Pindade lõikejoone määravad punktid tekivad kohtades, kus ühe prisma servad tungivad teise prisma tahkudesse ja vastupidi, kus teise prisma serv tungib läbi esimese prisma tahkude.Pealt-ja vasakultvaates jäävad pindade lõikejoone punktid kord ühe, kord teise prisma otsakolmnurga varju. Seega saab ühisjoonest konstrueerida vaid eestvaate.

Horisontaalse prisma tahkudesse lõikub püstprisma kaks külgserva, kolmas külgserv lõikumisest osa ei võta. Kui pannakse läbi nende kahe püstise külgserva abitasand α, ühtib see esiekraani ε₂ suhtes paralleelse püstprisma tahuga. Põikipidist prismat läbides annab tasand α lõikekujundiks ristküliku. Viimase servadel eestvaates (s.o. vasakultvaates lähtuvatel sidejoontel) tekivadki püstprisma kummagi serva ja põikprisma tahkude ühispunktide projektsioonid 1'' ja 3'' ning 6'' ja 4''. Põikprismal võtab lõikumisest osa ainult üks serv. Läbi selle serva pandud abitasand β võimaldab tuletada eelneva põhjal ühispunktide 2 ja 5 eestvaated 2'' ja 5''. Kahe prisma servade ja tahkude ühispunkte loogiliselt sirgetega ühendades saadakse nende prismade välispinnale kuuluva ühisjoone.