Kaasaegne teadmuspõhise organisatsiooni peamine väärtus on tema inimesed. Inimesel on täita mitmed rollid organisatsiooni infosüsteemis. Nende rollide eristamine on oluline, sest inimese tegevus infosüsteemis ei piirdu ainult info passiivse kasutamisega. Inimesed loovad, täiustavad ja juhivad infosüsteemi. Viimased rollid ei ole alati igapäevatöös nähtavad, kuid nende osatähtsus uute tehnoloogiliste paradigmadega (Web 2.0, semantiline veeb jne.) on kasvamas. Näitena võib tuua „kasutajakeskse süsteemiarenduse" (end user computing) lähenemisviisi, mille puhul lubatakse kasutajatel sekkuda infosüsteemi arendusse igapäeva tööülesannete täitmise süsteemi loojaid tülitamata - luua ise päringuid ja raporteid. Niisiis, inimene võib infosüsteemis tegutseda kahes peamises rollis - süsteemi arendaja (väljatöötaja) ja haldaja, või süsteemi kasutaja. Olulisteks küsimusteks on liides süsteemi ja kasutaja vahel (user interface), mis määrab suures osas infosüsteemi kasutatavuse. Organisatsioonis ei tööta inimesed kunagi üksi, kuigi nad süsteemi kasutamise hetkel on võib-olla tõesti füüsiliselt üksinda. Nad on suuremate või väiksemate sotsiaalsete rühmade liikmed.

Vastavalt sellele võime infosüsteemis või infosüsteemi suhtes tehtavaid tegevusi liigitada:

• süsteemi kasutamine
• süsteemi haldamine
• süsteemi arendamine.

Need tegevused on sageli organisatsiooniliselt selgelt eristatud. Teiste sõnadega, süsteemide kasutamisega, arendamisega ja halamisega tegelevad erinevad töötajad. Kuid teatud tingimustel võib üks inimene või töötajate rühm täita ka kahte isegi kõiki kolme tegevuste liiki. Iseloomulik on see väikefirmadele või väikese infokoormusega organisatsioonidele.

Projekti algatamise lähtekohaks ongi organisatsioonilise toimimise üldine võimekus ja selle alusel tuleb otsustada organisatsioonilise teostatavuse üle. Eelkõige on see töötajate valmisolek muutusteks ja kitsamalt võttes projektorganisatsiooni valmisolek. Projektorganisatsiooni eelnev kogemus projekteerimisvaldkonnas on siin olulise tähtsusega samuti nagu juhtkonna huvitatus tööde edukast kulgemisest ja lõpptulemusest.

IT-projektid kõigis oma eluea etappides nõuavad palju tehnilist kompetentsi alates uue süsteemi ülesannete kirjeldamisest. Niisuguse kompetentsi ulatuse ja teadmiste sügavuse vajadused sõltuvad loomulikult edasisest tööde jaotusest allhankijate ja oma töötajate vahel. Eriti oluline on selge arusaam oma võimekusest projekti planeerimisel ja infosüsteemi arendamise algetappidel, sest üldteada on mitmeid kordi praktikas kinnitust leidnud tõsiasi, et nigela lähteülesandega ja halvasti planeeritud tööd ei saa mitte kuidagi hea tulemusega lõppeda. Projekti algatamisel tuleb organisatsioonis hinnata tarvilike kompetentside olemasolu, vajaliku taseme saavutamiseks spetsialistide palkamise, koolitamise ja kaasamise võimalusi ning vastavalt selle kujundada tegevused ja ressursid.

Infosüsteemi kasutajatega on mõnevõrra lihtsam, kuid jõupositsioonilt pealesunnitud muudatused ei ole kaasaegses organisatsioonis asjakohased. Tööde alguses tuleb kaasata töötajad oodatavate muutuste planeerimisse. Üks osa sellest tööst on koolitusvajaduse väljaselgitamine. Siin tuleb eristada kahte tasandit - üldine arvutikasutuse oskus ja ühe konkreetse infotehnoloogilise rakenduse kasutusoskus. Uuringud näitavad, et üldise arvutikasutuse oskus annab tugeva toe ka eri rakenduste kasutamisel ning tööviljakuse tõus arvuteid oma töös kasutavate töötajate puhul võib jõuda kuni 20%-ni. (Urve Mets, Ülo Randaru, Jaan Oruaas The Effectiveness of ECDL-based Training Baltic IT&T Review No 1(20) 2001)

Niisugune näitaja annab koolitusse investeeritud raha tasuvuse ajaks viis kuud, mida tuleb pidada üliheaks näitajaks.

Koos infosüsteemi rakendamisega tuleb vaadata organisatsiooni struktuuri ja loodava infosüsteemi kooskõla s.t. kas vajalikud vastutus- ja toimisalade infovood ja otsused on vastavuses. Samuti töötajate jagunemine kasutajate gruppidesse ning nende tööülesannete täitmiseks vajaliku funktsionaalsuse olemasolu infosüsteemis. Uute tööülesannete lisamine peab olema erilise tähelepanu all. Seetõttu tuleb üle vaadata organisatsiooni skeem, töökohtade funktsioonid ning nendevahelised infovood. Sõltuvalt organisatsiooni ees seisvatest ülesannetest ja vajalikest muutustest tuleb ebakõlade ilmnemisel muuta infosüsteemi lähteülesannet või organisatsiooni sõltuvalt sellest, mis vastab paremini püstitatud eesmärkidele.