Üleilmastuv majandustegevus ja tihenev konkurents seavad ettevõtete ette järjest suuremad nõuded oma tegevuse tulemuslikumaks muutmisel. On mitmeid usaldusväärseid andeid selle kohta (INFORMATION ECONOMY REPORT 2007 - 2008 Science and technology for development: the new paradigm of ICT. UNITED NATIONS New York and Geneva, 2007), et IT-l on täita otsustav roll ettevõtte tuleviku kujundamisel, mis seisneb ettevõtte tegevusele ning arengule kaasa aitamises läbi uute tehnoloogiliste võimaluste s.t. IT on üks võimaldajatest ettevõtte eesmärkide saavutamisel. Aeg on näidanud, et juhid, kes neid võimalusi õigesti rakendavad, on suutelised tagama oma ettevõtte konkurentsivõime ja elujõulisuse. Läbi ajaloo on IT saanud puhtast teaduse instrumendist kõiki majandusharusid, haridust ja sotsiaalsfääri läbivaks horisontaalseks majandusharuks. Niisugused arengud vajavad head koostööd infotehnoloogia ja äri eest vastutajate vahel.

Ajaloost on eristavad kolm suuremat perioodi, mis iseloomustavad infotehnoloogia kasutamist äri eesmärkides ja nende kahe suuna omavahelisi suhteid organisatsioonis.

• Infosüsteemide kasutamise algusperiood (1950-1970)

Arvutite kasutusele võtmise peamiseks motivaatoriks oli ettevõtete kasv suuruseni, mille juures rutiinsete tööde maht läks nii suureks, et selle võis anda väga kallite masinate teha kartmata kahju tehtud investeeringust. Administratiivsed ülesanded ja arendustööd nõudsid suuremahulisi arvutusi - andmetöötlust. Ainult kõige jõukamad firmad suutsid endale muretseda suurarvuti. Neid käsitsesid ülikõrgete palkadega IT-insenerid ja teadlased. Firma tippjuhid ei teadnud midagi IT-probleemidest.

IT-gurusid usaldati pimesi kui teadlasi-eksperte. Selle tingis ka arvutustehnika kasutatavuse keerukus muude erialade spetsialistide jaoks. Iseloomulikeks ilminguteks oli suhtumine, et:

• IT on kulude vähendamise vahend
• juhtimine on IT poolel
• äripersonal ei osalenud IT tööde paneerimisel ja kontrollis
• IT-le anti andeks igasugune eksperimenteerimine.

Kokkuvõtvalt oli see eraldiseisvate rakenduste kasutamise periood, mil juhtimine oli rangelt vertikaalne IT kasutusele võtmine oli väga aeglane ja kallis ning kasutamine paindumatu ja liigipääsmatu nii sise- kui välisklientidele. (Thomas R. Gulledge Ruth A. Haszko The Information Technology Enabled Organization: A Major Social Transformation in the U.S.A. http://www.unesco.org/most/gulled.htm)

• Äriprotsesside ümberkujundamise periood (70-ndate lõpp ja 80-ndad)

Personaalarvutite, lokaalvõrkude ja relatsiooniliste andmebaaside areng võimaldas äril tuua rakenduse endale lähemale, kuigi nende rakendused jäid sõltuvaks arvutite võimsusest. See tõi kaasa pideva vajaduse riist- ja tarkvara uuendamiseks, mis omakorda tegi väga kalliks kogu IT haldamise. (Frank E. Gillett Organic IT The TechStrategyTM Report April 2002 http://www.forrester.com/Research/PDF/0,5110,14136,00.pdf)

Seetõttu jäi juhtimine algul endiselt IT spetsialistidele, kuid muutus kiiresti. Äripoolt hakatakse kaasama IT‑projektidesse nende endi survel. Äripoolel on tekkinud selge vajadus korraldada oma protsessid ümber nii, et suureneks toodete kvaliteet, lüheneks toodete turule jõudmise aeg ja veel kõik muu, mis aitab tõsta konkurentsivõimet. Hakati huvi tundma, kuidas IT-protsessid vastavad äriprotsessidele, päevakorda tõusid investeeringute tootlikkus (return on investement - ROI), klienditeenindus ja IT poolt loodav lisaväärtus.

IT põhiülesanne liikus ära ärioperatsioonide automatiseerimiselt kogu äriprotsessi teeninamisele. Koos sellega muutus ka IT staatus teenindavaks üksuseks. Kuigi IT-arendus toimus alt-üles meetodil hetkevajaduste kohaselt, sest rakenduste loomise ajad olid endiselt pikad ja seda ei määranud organisatsiooni strateegia. Iseloomulikeks ilminguteks oli suhtumine, et:

• IT-projektide fookus muutub tehnoloogilisest äriliseks
• IT-põhiste projektide juhtimine läheb IT-spetsialistidelt järk-järgult ärijuhtidele.

 

• Ettevõtete integratsiooni periood (alates 90-ndatest).

Tehnoloogia on arenenud tasemele, millal paljud ettevõtted rajavad on ärimudeli IT‑süsteemidele. eelkõige on see finantssektor. Sellega muutub IT määrava tähtsusega osaks ning ainus võimalus eduks on äri ja IT koostöö. See seab täiesti uued nõudmised IT‑ spetsialistidele. Tehnilise teadmiste ja oskuste kõrval tuleb omandada tööandja organisatsioonile vajalikud eriteadmised klienditeenindusest (sise- ja välisklientide jaoks) ja majandusest. (B. Dawn Medlin Skills crucial to the information technology professionals in the global business environment: an empirical study in the United States, International Journal of Human Resources Development and Management 2004 - Vol. 4, No.2 pp. 183 - 190)

Niisugused nõuded on jõudnud ka rahvusvaheliste kutsetunnistuste eksamikavadesse ja IT‑eriala õppekavadesse.

Infotehnoloogia on saavutanud paljuski teenuste osutamise staatuse. See nõuab väga täpset äri- ja IT plaanide ühildamist, mis peab põhinema täpsel analüüsil ja planeerimisel. IT uued võimalused on ka uute äri-ideede loomise aluseks.

Iseloomulikeks ilminguteks on:

• IT ja äripoole vastastikune suhtumine on avatud ja koostöövalmis
• äripoole osalemine IT- arenduses on määrav
• IT-projektide fookus - täielikult määratud ärivajadustega
• IT-põhine projektide juhtimine on avatud ja äri poolt suunatud.

Oluliseks tunnuseks on, et enamus IT‑arenduse töödest toimub projektimeeskondades, milles osalevad äri ja IT inimesed. selles töös tulemuslikule tasemele jõudmiseks peab iga organsatsioon sinna jõudma oma sisemiste protsesside arendamise kaudu. Seetõttu võibki leida organisatsioone, mille IT- ja äripoole suhted vastavad suvalise eelneva perioodi suhtemallile. Organisatsioonide arengut on analüüsitud nende endi arengu seisukohalt. Eristatakse mitmeid perioode IT ja äripoole partnerluse arengus, kuid nende eristamiseks panid aluse R.Nolani tööd 1973 aastal. (Nolan, Richard (1973). "Managing The Computer Resource:A Stage Hypotesis". Harvard Business Review 16 (4): 399-405)

Tänapäeval on selles mudelis kuus olekut, millega kirjeldatakse IT rolli ja selle muutumist organisatsioonis vastavalt äri ja organisatsiooni enda muutumisele. (http://en.wikipedia.org/wiki/Stages_of_growth_model)

Mudeli järgi on IT kasutuselevõtt organisatsioonis esialgu aeglane. Järgneb kiire „nakkuse" periood, mis põhjustab tugeva kontrolli vajaduse (kolmas olek). Loodud üksiklahendused nõuavad tulenevalt äriloogikast integreerimist (neljas olek), mis viivad heal tasemel andmete haldamiseni ja järjepideva arenguni küpsusstaadiumis (kuues olek).

Olek I - Algatus

See on IT kasutuselevõtu algusfaas, mis on täiesti loomulik tänapäeval asutatavate ettevõtete puhul ning läbitakse väga kiiresti ja suurte probleemideta. Mudeli loomise ajal möödus see etapp juhtkonna erilise juhtimise ja kontrollita (vt . Infosüsteemide kasutamise algusperiood eelpool). Nüüdseks on IT rakendamine algusest peale juhtkonna tähelepanu all. Vaatamata sellel on oht, et pühendutakse rohkem tehnoloogia rakendamisele kui äri vajadustele. Kogenematu personal püüab hoida käed IT kasutamisest eemal, kuigi esialgsed rakendused võivad olla lihtsad.

Iseloomulikumad jooned on:

• kasutajad hoiavad rakendustest eemale oskamatuse tõttu
• IT personal pöörab peatähelepanu tehnoloogia rakendamisele
• IT-planeerimine ja tööde kontroll on lõtv
• eesmärgiks on praktilised rakendused kulude vähendamiseks.

Olek II - Nakkus

Vaatamata sellele, et arvutite kasutamine toob kaasa suuri muutusi ei võta kõik töötajad uut tehnoloogiat omaks. Pingutusi nõuab kõigi töötajate kaasamine. Need probleemid tekivad ka olemasoleva töökorralduse ja -vahendite uuendamisel juba stabiilselt toimivas ettevõttes. Samal ajal on entusiastlike kasutajate mõjul oht soetada tehnikat kuni küllastuseni ja hankida juurde üha uusi tarkvara rakendusi. Uue kuluna tekivad kohe juurde tugispetsialistide palgakulud või vajadus teenust sisse osta. Juhtkond hakkab tunnetama range eelarve ja tulemuslikkuse kontrolli vajadust.

Iseloomulikumad jooned on:

• rakenduste küllus
• ühtede kasutajate entusiasm ja teiste võõrandumine tehnoloogia kasutamisest
• juhtkonna vähene kontroll
• IT kulutuste kiire kasv
• arvutite kasutuse kiire levik organisatsioonis
• arvutikasutus tingib ühe kriisi teise järel.

Olek III - Kontroll

Kolmandas infotehnoloogia rakendamise faasis võtab juhtkond kasutusele meetmed kulude kontrolli alla saamiseks. Luuakse selged reeglid IT hangete, kasutamise, arenduste tellimiste ja projektide juhtimise kohta ning vastavad haldussüsteemid. Sisuline muutus viib tähelepanu andmeallikatele senise tehnika halduse asemel (võrdle Äriprotsesside ümberkujundamise periood eelpool).

Iseloomulikumad jooned on:

• arvutikasutuse optimeerimine aga mitte kahanemine
• IT-osakonna olulisuse kasv
• keskne kontroll kulude üle
• rakendused endiselt mitteühilduvad ja mitte asjakohased
• andmebaaside ja kommunikatsiooni kasutamine vaatamata sagedasele juhtkonna, tõrjuvale hoiakule
• kasutajate pettumus.

Olek IV - Integratsioon

Seniste eraldiseisvad rakendused püütakse ühendada süsteemiks. See viib IT-kulude uue kasvuni sarnaselt teise olekuga - nakkusega. Probleeme tekib nüüd toimiva kulude ja muu administratiivse kontrolli tõttu, mille tulemusel mõnedki tegevused ja projektid viibivad.

Iseloomulikumad jooned on:

• tugevneb kasutajapoolne kontroll ja vastutus oma rakenduste eest
• hüppeline kulude kasv
• vajadus on-line andmebaaside järgi
• andmetöötluse formaalne planeerimine ja kontroll, mis viib juhtkomiteede ja vastavate dokumentide loomisele.

Olek V - Andmehaldus

Selles faasi pööratakse peatähelepanu andmehaldusele, mis võimaldab korrastada kogu tööks vajalikku.

Iseloomulikumad jooned on:

• rakendatakse tugevat andmehaldust s.t. määratakse liiased andmed, andmete kasutusõigused ja nende tähtsus kõigis organisatsioonistruktuurides
• rakendused on integreeritud kogu organisatsioonis
• IT-osakond on andmete administraator ja vähema tähtsusega on arvutite teenindus
• termin andmetöötlus asendub infosüsteemiga.

Olek VI - Küpsus

Küpsus tähendab rakenduste kasutamise jõudmist tasemele, kus organisatsiooni põhiprotsessid, näiteks tellimuste register, raamatupidamine, tootmise planeerimine jne. „peegeldavad" organisatsiooni struktuuri ja on vastavuses infovoogudega. Kasutusel on kontrollsüsteemid tootmise, turunduse ja rahastuse juhtimiseks. Niisugused infosüsteemid annavad organisatsioonile eelduse olla tulemuslik ja mõjukas.

Iseloomulikumad jooned on:

• infosüsteem võimaldab katta organsatsiooni infovajadusi
• kasutatavad andmeallikad võimaldavad luua konkurentsivõimelisi ja paindlikke rakendusi
• andmeallikaks on ka kogu andmetöötlusahel
• andmetöötlus on strateegiliselt planeeritud
• kasutajad ja andmetöötlejad on vastutavad koos andmete kasutatavuse eest

IT- juhid on organisatsiooni hierarhias samal tasemel rahandus- ja personalijuhtidega.