3.2.3. Tegevusstrateegia ja IT-strateegia

iDevice ikoon 3.2.3. Tegevusstrateegia ja IT-strateegia

Sarnaselt igale mudelile ja ajaloolisele arengu jaotusele ei ole ka ülaltoodud täiuslikud, kuid võimaldab aru saada läbi IT ja organisatsiooni ajaloo aru saada põhilistest IT ja majanduslike mõjurite seostest.

Ettevõtte tegevusalane oskusteave ja ideed peituvad "äritegevuses" ja ärijuhtides. Oskusteave tehnoloogiast ja selle võimalustest peitub ettevõtte IT-alases tegevuses ja IT spetsialistides. Kui ettevõtte kogu IT tegevus piirdub tehnika elushoidmisega, siis pole loota IT rakendamist ärioskuste täiustamiseks - ärivõimaluste haaramiseks ja konkurentsieeliste kindlustamiseks. See tähendab, et ka IT strateegia (s.o põhimõtted, arengusuunad ja strateegilised tegevuskavad, kuidas ettevõte IT-d rakendab) peab olema tihedalt seotud äristrateegiaga. Paljudes ettevõtetes puudub formuleeritud IT strateegia üldse või ei ole ta seotud äristrateegiaga. Endastmõistetavalt piirab see oluliselt võimalust kasutada IT-d äri edasiviiva mootorina ja viib IT-spetsialistide ja ärijuhtide võõrandumisele üksteistest.

Põhiküsimus on: kuidas õnnestub saavutada koostöö ärijuhtide ja IT spetsialistide vahel, et luua tulevikuettevõtted, kus ühendatakse ettevõtte tegevusalane oskusteave ja tehnoloogiapotentsiaal ning kus IT tasuvus on suurim.

Tänases IT-ala ettevõttes on töökorraldus reeglina projektidel põhinev. Seetõttu on mitmed projektid korraga algatamise, teostamise või lõpetamise etappides korraga, et tagada ettevõtte töö.

Üheks võimalikuks lähenemisviisiks projekti algatamisel on nende teostatavuse ning tasuvuse hindamine:

  • turu valmisoleku
  • tehniline teostatavuse
  • rahalise tasuvuse alusel.

Sõltuvalt ettevõtte töökorraldusest eristatakse lühiajalisi ehk pisitöid (näit.: erakorraline hooldus kliendi juures) ja pikemaajalisi töid, mille puhul rakendatakse projektijuhtimise meetodeid.

IT arendustööde s.o käesolevas peatükis projektide planeerimine on analoogne mistahes muu süstemaatilise planeerimisprotsessiga. Planeerimise turu valmisoleku hindamise etapil vaadeldakse kolme seisundit:

  • soovitav tulevikupilt
  • hetkeolukorra analüüs
  • tegevuste valik.