Konkurentsis püsimiseks on enamik firmasid aastate jooksul kasutusele võtnud üha uusi infotehnoloogilisi rakendusi.

Kui üritada hinnata IT erinevad arengustaadiume, siis võiks neid klassifitseerida alljärgnevalt:

1. Arvutite loomine. Üksikute arvutite katseeksemplarid 1940-1950 aastad, analoogarvutid, radarsüsteemide väljatöötamine.
2. Arvutite kasutusvaldkonna laienemine, esimeste arvutuskeskuste tekkimine. Iseloomulik aastatele 1960-1975, teadusasutuste kõrval alustati arvutite kasutamist tootmises, üldine eufooria, tekkisid väga kõrged ootused seoses infotehnoloogiaga.
3. Lokaalne arvutikasutus. Iseloomulik 1975-1980-ndatele aastatele, kus ettevõtete juurde tekkisid arvutuskeskused, Tootmise automatiseerimisel kasutati arvutite abi kas konkreetsete protsesside suunamisel ja optimeerimisel (energiasüsteemid, transpordiülesanded) või tööpinkide, konveierite jm. juhtimiseks Raamatupidamises kasutati infotehnoloogiat põhiliselt andmetöötluseks.
4. „Automatiseeritud" töökohad. 1980-ndatel aastatel hakkasid tekkima personaalselt kasutatavad arvutid. Tõsi küll, arvutuskeskused ja IT osakonnad jätkasid igati oma tegevust ja mahukamad arvutustööd tehti ikka seal, tekkisid uued võimalused esialgu tekstitöötluses, aga ka projekteerimise ja konstrueerimise valdkondades.
5. Ettevõttesisene integreerimine. 1990-ndatel aastatel hakati laialdaselt kasutama personaalarvuteid ja arvestataval tasemel olevate operatsioonisüsteemide olemasolu koos suhteliselt töökindlate sidekanalitega võimaldasid alustada mitmekihilise arvutisüsteemi mudeli kasutuselevõtmist.
6. Globaliseerumine. Interneti ja digitaalse sidetehnika kiire areng on olnud aluseks uute loogiliste seostevõrgustike realiseerumiseni. Arvutustehnika on muutunud lokaalsest tööriistast globaalses süsteemis tegutsemise hädavajalikuks elemendiks. Tänu uutele võimalusele räägime nn. „uuest majandusest", kus on oma kindla koha leidnud uued ärimudelid (IT firma, kodus töötamine, e-äri, „pilvetehnoloogia" jne.).

Juhtimise infosüsteemid iseloomustavad organisatsioone, olles teatud määral nende „visiitkaartideks". Suured multinatsionaalsed kontsernid eelistavad konservatiivsemaid integreeritud juhtimissüsteeme, mis nõuavad jäigemat, kuid samas ka süsteemset lähenemist. Väiksemad firmad, mis juba oma olemuselt on dünaamilisemad, rõhutavad pigem mitmekesisust ja kasutavad üldotstabelist tehnoloogiat. Selline lähenemine võimaldab saavutada suuremat paindlikkust ja kohanemisvõimet välis- ja/või sisetingimuste muutumisel, ehkki see võib tuua kaasa mõningaid probleeme kui kasutada neid pelgalt juhtimissüsteemidena.