Käesolevas peatükis vaadeldakse tulutaotlevaid organisatsioone. Seega lähtudes tulutaotluse aspektist täidab ettevõte ühest küljest ärilisi ülesandeid.

Teisest küljest kannab ettevõtte ka sisemisi väärtusi, mis võivad tugineda:

• ettevõtte ajaloole
• immateriaalsele varale (leiutised, kaubamärk jne.)
• loodud ärisidemetele
• omandile
• infotehnoloogiliste lahenduste tasemele
• töötajate kõrgele kvalifikatsioonile jne.

Kõik need faktorid koos kujundavad välja organisatsioonikäitumise, mis omakorda on antud temaatika raamest väljuv uurimisvaldkond. Lisaks eelräägitud ettevõtete jaotamise võimalusele juriidiliste erinevuste ja omandisuhete alusel saab ettevõtteid jaotada ka tegevusvaldkondade, valitseva tootmisfaktori, toodangu iseloomu ja suuruse järgi.

Tegevusvaldkondade järgi jaotamisel lähtutakse valdavalt tootmisharulisest printsiibist ja põhiliste ettevõtetena võiks välja tuua:

• tööstusettevõtted
• kaubandusettevõtted
• transpordi- ja sideettevõtted
• pangandusettevõtted
• kindlustusettevõtted
• muud teenindusettevõtted.

Valitseva tootmisfaktori järgi saaksime ettevõtteid jagada:

• tööjõumahukad ettevõtted
• fondimahukad
• materjalimahukad
• teadusmahukad jne.

Toodangu iseloomu järgi või ettevõtteid jaotada:

• teenused osutavad ettevõtted (kaubandus, transport, side, pangandus, kindlustus jne.)
• toodangut andvad ettevõtted, mida võib omakorda jaotada hankivaks ja töötlevaks tööstuseks. Töötlevat tööstus jaotatakse omakorda tarbekaupu ja tootmisvahendeid tootvaks ettevõtluseks.

Tänapäevases globaliseeruvas maailmas toimub kahesugune areng, ühelt poolt nõuab suurte multinatsionaalsete kontsernide tekkimine ka tasemel infosüsteemide olemasolu. Teisest küljest, tänu infosüsteemide arengule, saab võimalikuks suurte ülemaailmsete kontsernide areng. Võib ainult ette kujutada, kuidas omal ajal Ida-India kompanii sarnased ettevõtted tegutsesid kui korraldused ja aruandlus tütar- ja emafirma vahel liikus laevadega ja operatiivinfoliikumine kestis kuid.

Kuigi majanduse arengutrendid viitavad selgesti suufirmade üha laiemale domineerimisele on kõik firmad alustanud kunagi väiksena. Väikefirma eelisteks on paindlikkus ja suhteliselt kiire reageerimisvõime muutuvatele turutingimustele. Samas on väikefirmade vajadus infosüsteemide järele tagasihoidlik piirdudes tihtipeale ainult raamatupidamise ja laoseisude arvestusega. Koos firmade arenguga kasvavad ka nõudmised infosüsteemide sisulisele ja tehnoloogilisele kvaliteedile. Keskmise suurusega firmade vajadused infosüsteemide järele on juba oluliselt suuremad. Suurfirmad, keda arvuliselt on oluliselt vähem kui väikeseid ja keskmisi ettevõtteid on muutuste suhtes palju jäigemad, samas on nende stabiilsus jälle oluliselt kõrgem ja nende vajadus infosüsteemide järgi on väga kõrge.