Pärilus võimaldas hoolitseda, et sarnasest puust välja kasvanud klasside puhul pole vaja mitmel pool esinevaid samu oskusi korduvalt välja kirjutada. Näiteks taustavärvi meelde jätmine ja sellega tagapinna katmine on sarnane nii nupu (Button) kui sildi (Label, selgitav tekst) juures - vastav oskus oli lihtsalt kirja pandud graafikakomponentide ühisesse ülemklassi, kust siis mõlemad klassid vastava oskuse päriluse teel kaasa said. Sellised ühised oskused annavad muu hulgas võimaluse ühest klassist pärinenud alamklasside objekte käsitleda sama tüüpi ülemklassi muutuja kaudu. Näiteks kui on tarvis seadeteakna kaudu muuta nupu või sildi taustavärvi, siis piisab seadeteaknale teadmiseks, et talle ette antud objekt on tüübist graafikakomponent või mõni tema alamklass - sellest teadmisest piisab, et kindel olla, et etteantud objektil on taustavärv ning seda on võimalik graafikakomponendi klassis oleva käskluse abil muuta.

Mõnevõrra keerukam on aga olukord omaduste juures mis on objektidel küll sarnase ideena olemas, kuid mille teostus sõltub konkreetse klassi eripärast. Näiteks komponendi suuruse muutmisel peab märkeruudu taha jääv tekst ikka ühte ritta jääma, vastavate parameetritega silt võib aga sobiva kuju ja parameetrite puhul oma peal oleva teksti mitmesse ritta sättida. Sellisel juhul on küll komponentidel olemas käsk suuruse muutmiseks ning sellele järgnevaks paigutuse paika sättimiseks, kuid paika sättimine võib igaühel omamoodi välja näha. Sellist oskust teha sama asja kuid igaüks erinevalt nimetataksegi polümorfismiks. Selline võimalus võib tunduda enesestmõistetavana, kuid selleni jõudmine ning piisavalt väikese ressursikuluga realiseerimine võttis programmeerimiskeelte arengu juures hulk aastaid.