1.3 Siirete ja deformatsioonide vahelised seosed
Vaatleme nüüd õhukeseseinalise varda siirete ja deformatsioonide vahelisi seoseid.
Nendes seostes arvestatakse järgmisi hüpoteese [Vla59]:
- õhukeseseinalise varda keskpinnal võib hüljata nihkedeformatsioonid ehk nihkemoonded (vt [KMPR12, lk 109]), s.t keskpinnal on nihkenurk
;
- õhukeseseinalise varda ristlõike kontuur ei deformeeru, s.t kaugus ristlõike kahe punkti vahel ei muutu.
Esimese hüpoteesi selgitamiseks vaatleme õhukeseseinalise varda keskpinnal (jn A.1)
ristkülikulist elementi PRQD mõõtmetega
(jn 1.5).
Joonis 1.5.
Ristkülik keskpinnal
![\includegraphics[width=95mm]{joonised/keskpind.eps}](imgPtk1v36.png) |
Nihkedeformatsiooni varda keskpinnal käsitleme kui kõrgemat järku väikest suurust:
.
Ristkülikulise elemendi punkti
(jn 1.6) siirete komponendid koordinaadi
ja sektorkoordinaadi
(vt jaotis A.1) suunas
tähistame vastavalt
ja
. Ristkülikulise elemendi punkti
siirete komponendid
 |
|
|
(1.3) |
ja punkti
siirete komponendid
 |
|
|
(1.4) |
Ristkülikulise elemendi deformeerumisel (jn 1.6) moodustub nihkenurk
nurkade
ja
summana:
 |
|
|
(1.5) |
Tingimuse (1.5) rakendamine õhukeseseinalise varda keskpinnal moodustab esimese hüpoteesi sisu.
Joonis 1.6.
Ristküliku deformatsioon
![\includegraphics[width=95mm]{joonised/elastsOhuke.eps}](imgPtk1v49.png) |
| |
Nihkenurga puudumisel (
) võib elemendi siirdumist ja pöördumist vaadelda kui jäiga keha pööret. Ristkülikulise elemendi PRQD (jn 1.5 ja 1.7) kontuur ei deformeeru.
Joonis 1.7.
Ristküliku pööre
![\includegraphics[width=95mm]{joonised/elasts1aOhuke.eps}](imgPtk1v51.png) |
| |
Kahe ristlõike pööret teineteise suhtes ümber varda telje x mõõdame väändenurgaga
.
Vlassovi teooria [Vla59] teise hüpoteesi põhjal on väändenurk θ
ainult
varda teljesuunalise koordinaadi x funktsioon.
Ristlõike pöördumisel ümber telje, mis on paralleelne varda teljega (joonisel 1.8 on näidatud ristlõike keskjoone pööre ümber pooluseks nimetatava punkti P), võime keskjoone
puutujasuunalise elementaarsiirde
kirjutada kujul
 |
|
|
(1.6) |
 |
|
|
(1.7) |
kus
– raadiusvektor poolusest
vaadeldavasse punkti
(jn 1.8 ja jaotis A.1);
– pooluse
kaugus keskjoone puutujast
, mis läbib vaadeldavat punkti
;
-
– elementaarväändenurk.
Joonis 1.8.
Keskjoone pööre
![\includegraphics[width=60mm]{joonised/keskpinnaVaane.eps}](imgPtk1v62.png) |
| |
Nihkenurga
puudumise tingimusest (1.5) saame
 |
|
|
(1.8) |
 |
|
|
(1.9) |
Varda teljega paralleelse kiu pikkedeformatsioonil s-koordinaat ei muutu. Seega saame osatuletise
avaldises (1.9) asendada täistuletisega:
 |
|
|
(1.10) |
Nüüd saab suuruse
asendada sektorkoordinaadi diferentsiaaliga
(A.33):
 |
|
|
(1.11) |
Ristlõikes, kus
, saab siirde
leida avaldisega
 |
|
|
(1.12) |
Ristlõike kõverdumisest (kooldumisest) tekkiv
kooldepikkedeformatsioon on leitav avaldisega
 |
|
|
(1.13) |
Vlassovi teooria teise hüpoteesi põhjal on
raadiusvektori
projektsiooni pikkus (jn 1.8) ristlõiketasandil
pärast ristlõike kooldumist võrdne raadiusvektori
esialgse pikkusega.
Õhukeseseinalise varda ristlõike kontuur ei deformeeru (jn 1.9a), seega jääb kaugus kahe ristlõikes asuva punkti vahel deformeerimise käigus muutumatuks (jn 1.9b).
Joonis 1.9.
Ristlõike kooldumine takistatud väändel
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|