määrab punkti M asukoha keskjoonel.
Meelevaldse punkti N asukoha keskjoonel saame avaldada määratud integraaliga:
– sektorpindala e sektorkoordinaat;
– keskjoone diferentsiaal.
Integraalis olev suurus
on võrdne kolmnurga
kahekordse pindalaga.Keskjoonega eraldatud sektorisse
MPN jääva kujundi kahekordne pindala on võrdne sektorkoordinaadiga
(A.1).
Võtame kasutusele parema käe teljestiku (jn A.3), mille puhul
raadiusvektori
pööre vastupäeva on positiivne.
Joonisel on näidatud positiivse pöördenurga suund. Vaadates telje positiivsest otsast, loeme pöörde positiivseks z-teljest x-telje suunas, x-teljest y-telje suunas ja y-teljest z-telje suunas.
Sektorkoordinaadi muutuse õhukeseseinalise varda ristlõikes saab esitada graafikuna. Nimetame seda graafikut sektorkoordinaatide epüüriks. Kõverjoonelise keskjoone puhul on sektorkoordinaat mittelineaarne funktsioon muutujast s ja tema graafik on kõverjooneline. Keskjoone sirgjoonelisele osale vastav sektorkoordinaat on lineaarne funktsioon muutujast s.
Valime pooluseks punkti P ja sektorkoordinaadi alguspunktiks M (
). Arvutame punktide 1, 2, 3 ja 4 sektorkoordinaadid (raadiusvektori
pööre vastupäeva on positiivne).
Leitud sektorkoordinaatide väärtuste (A.2) põhjal koostame ristlõike sektorkoordinaatide epüüri (jn A.4 b).