Surugaasireduktorid

iDevice ikoon Surugaasireduktorid

Metallide gaaskeevitamisel ja –lõikamisel peab gaasi töörõhk olema madalam balloonis või gaasitorustikus olevast rõhust. Gaasi rõhku alandatakse reduktoritega. Reduktoriks nimetatakse seadet, mis vähendab balloonist võetava gaasi rõhku kuni töörõhuni ning hoiab selle automaatselt püsiva, sõltumata gaasi rõhu muutustest balloonis või gaasitorustikus.

Reduktorid erinevad üksteisest värvi ning balloni külge kinnitamise viisi poolest. Välja arvatud atsetüleenireduktorid, innitatakse reduktorid survemutriga, mille keere vastab ventiili stutsi keermele.

Atsetüleenireduktorid kinnitatakse ballonidele survepoldi ja klambriga või kinnitusmutriga.


3.8 Hapnikureduktori skeem
1. Gaasi väljalaske ava – отверстие для выхода газа
2. Kaas – крышка
3. Survevedru – нажимная пружина
4. Membraan – мембрана
5. Madalrõhukamber – камера низкого давления
6. Vooliku ühendus – подключение шланга
7. Gaasi sulgemise ventiil – закрывающий вентиль
8. Manomeeter – манометр
9. Kaitseklapp – вентиль
10. Survevedru – обратная пружина
11. Klapp – клапан
12. Manomeeter – манометр
13. Kinnitus balloonile – подключение к баллону
14. Filter – фильтр
15. Kõrgrõhukamber – камера высокого давления

Reduktor töötab järgmiselt.

Rõhu all olev gaas voolab balloonist kõrgrõhukambrisse ja takistab klapi avanemist. Gaasi andmiseks tuleb kaanes olevat reguleerkruvi pöörata päripäeva. Kruvi surub kokku survevedru, mis omakorda lükkab ülespoole painduvat membraani. Seejuures tõstab ketas varda abil üles klapi, surudes kokku survevedru, ning gaas pääseb madalrõhukambrisse. Klapi avanemist takistab peale kõrgrõhukambris oleva gaasi rõhu ka vedru, mis on survevedrust nõrgem.


Ettenähtud töörõhku hoitakse järgmiselt.
Gaasi tarbimise vähenemisel suureneb madalrõhukambris rõhk, survevedru surutakse koomale ja membraan paindub allapoole, ketas koos vardaga laskub ning vedru toimel istub rõhuklapp osaliselt klapipesale, vähendades gaasi voolu madalrõhukambrisse.

Rõhku kõrgrõhukambris mõõdetakse manomeetriga 6, madalrõhukambris aga manomeetriga 11.

Reduktorite ekspluateerimise eeskirjad

Reduktorite ekspluateerimisel tuleb rangelt järgida ohutuseeskirju.

Gaasi rõhu reguleerimisel ei tohi manomeetrite osutid minna üle punase kriipsu. Igasuguse rikke korral suletakse kiiresti ballooni ventiil, lastakse reduktorist gaas välja ja kõrvaldatakse rike.

Töö lõpetamisel tuleb sulgeda balloonide ventiilid, lasta gaas voolikutest välja ja siis keerata välja reduktorite regleerkruvid kuni vedru vabanemiseni..

Reduktorite ekspluateerimisel võivad tekkida põhiliselt järgmised rikked: süttimine, külmumine ja gaasileke.

Süttimine
Süttida võib reduktor ballooni ventiili liiga kiirel avamisel. Reduktori süttimisel tuleb viivitamatult sulgeda ballooni ventiil. Et vältida reduktori süttimist, tuleb ballooni ventiil alati avada aeglaselt ning jälgida, et reduktori pinnal ei oleks tolmu ega õli.

Külmumine
Suure gaasitarbimise korral võib balloonis olev niiskus külmuda ja ummistada kõrgrõhukambri väljavooluavad, seejuures põletisse voolava gaasi hulk väheneb või katkeb hoopis. Eriti kiirelt toimub külmumine, kui õhutemperatuur on 0ºC ümber. Külmunud reduktor sulatatakse lahti puhta kuuma vee või auruga, lahtise tulega ei tohi seda soojendada.

Gaasileke

Reduktori ekspluateerimisel võib hakata gaas lekkima. Gaasilekke vältimiseks tuleb reduktoreid hoolikalt käsitseda ning jälgida, et reduktorisse ei satuks tolmu ega mustust. Eriti ohtlik on põlevgaaside leke, sest õhuga segunemisel moodustub plahvatusohtlik segu.

Pea meeles

Ebatiheduste ja gaasilekete avastamiseks kaetakse reduktori ühenduskoht seebiveega – lekkekohtadesse ilmuvad seebimullid.

3.9 Balloni avamise suund


Terminid
gaasileke – утечка газа
külmumine – замерзание
lekkekoht – место утечки
rike – неисправность
süttimine – воспламенение