Gaaskeevitaja põhiline tööriist keevitamisel ja pealesulatamisel on keevituspõleti. Keevituspõletiks nimetatakse seadet, mille abil põlevgaas või põlevvedelike aurud segatakse hapnikuga ja saadakse põlevsegu, mille väljumisel keevituspõleti suudmikust ja süütamisel saadakse keevitusleek. Igal põletil on seadis, mis võimaldab reguleerida keevitusleegi võimsust, koostist ja kuju.

Keevituspõletid liigitatakse järgmiselt:

1. põlevgaasi ja hapniku segukambrisse andmise viisi järgi – injektoriga ja injektorita põletid;
2. otstarbe järgi – universaalsed (keevitamiseks, lõikamiseks, jootmiseks ja pealesulatamiseks) ning spetsiaalsed (ühe operatsiooni jaoks) põletid;
3. kasutusviisi järgi – käsi- ja masinpõletid.

Injektorpõleti on selline põleti, milles düüsist suure kiirusega välja voolav hapnikujuga tekitab injektoris hõrenduse, mille tulemusena imetakse põlevgaas segukambrisse.

3.6. Injektorpõleti skeem
1. Suudmik – мундштук
2. Otsik – наконечник
3. Segukamber – смесительная камера
4. Injektor – инжектор
5. Survemutter – накидная гайка
6. Hapnikuventiil – вентиль кислорода
7. Atsetüleeniventiil – вентиль ацетилена
8. Hapnikuvooliku kinnitus – подсоединение кислородного шланга
9. Atsetüleenivooliku kinnitus – подсоединение ацетиленового шланга

Reduktorist tulev hapnik voolab läbi nipli, toru ja ventiili (5) injektori (4) düüsi. Düüsist suure kiirusega väljudes tekitab ta atsetüleenikanalis hõrenduse, mille toimel imetakse atsetüleen läbi nipli (9), toru ja ventiili (6) segukambrisse (3). Selles kambris hapnik ja atsetüleen segunevad, moodustades põlevsegu. Suudmikust väljuv põlevsegu süüdatakse ning tekib keevitusleek. Gaaside voolamist põletisse reguleeritakse hapnikuventiiliga (6) ja atsetüleeniventiiliga (7), mis asuvad põleti käepidemel. Vahetatavad otsikud kinnitatakse põleti käepidemele survemutriga.

Pea meeles
Injektori ebaõige töö põhjustab leegi tagasilööke.