Sulavelektroodiga käsikaarkeevitus on enamlevinud keevitusviis. Seda kasutatakse legeeritud ja süsinikteraste, malmi ning värviliste metallide keevitamiseks ja pealesulatamiseks.

Sulavelektroodiga keevitamisel annab põhimetalli ja elektroodi sulamiseks tarviliku soojuse nende vahel põlev elektrikaar. Kaare temperatuur on väga kõrge – 4000…6000ºC. Sulas olekus põhi- ja elektroodimetall segunevad keevitusvannis ja tardudes moodustavad keevisõmbluse.

	1. Elektrood - электрод 2. Põhimetall – основной металл
1.1 Sulavelektroodiga käsikaarkeevitus

Pea meeles
Soojusallikaks on elektrikaar.

Sulava, poolilt etteantava traatelektroodiga keevitamisel antakse kaitsegaas kaare tsooni, kus ta kaitseb sulametalli välisõhu kahjuliku toime eest. Kaar põleb elektrooditraadi ja keevitatava detaili vahel. Kaitsegaasina kasutatakse inert- (heelium ja argoon) ja aktiivgaase (süsihappegaas) või segugaase (Ar+CO₂). Inertgaasid on kasutusel värviliste metallide keevitamisel, süsihappegaas – süsinikteraste ja segugaasid legeer- ja kõrglegeerteraste keevitamisel. Keevitatakse poolautomaatselt või automaatselt.

	1. Keevituspõleti – сварочная горелка 2. Põhimetall – основной металл 3. Elektrooditraat – проволочный электрод
1.2 Kaitsegaasis keevitamine sulava elektroodiga

Pea meeles
Soojusallikaks on elektrikaar.

Mittesulava elektroodiga keevitamisel juhitakse kaitsegaas (argoon või heelium) keevitustsooni läbi gaasidüüsi, kaar põleb volframelektroodi ja keevitatava metalli vahel. Kaar süüdatakse kaarevahemiku lühiaegse lühistamisega või spetsiaalse süüteseadme abil. Liitekoha täitmiseks antakse keevitustsooni lisametalli – keevitustraati.

Õhukesi detaile (ääristatud servadega või ilma kuni 2 mm) keevitatakse ilma keevitustraadita. Keevitada võib nii alalis- kui ka vahelduvvooluga. Keevitusvool, keevitustraadi läbimõõt ja keevituskiirus valitakse olenevalt keevitatava detaili materjalist ja paksusest.

Seda keevitusviisi kasutatakse mitte-, vähe ja kõrglegeeritud terastest ja värvilistest metallidest (Al, Mg, Cu, Ni jt) ning nende sulamitest konstruktsioonide keevitamisel.

	1. Keevituspõleti – сварочная горелка 2. Põhimetall – основной металл 3. Volframelektrood – вольфрамовый электрод 4. Lisamaterjal – присадочный материал
1.3 Keevitamine sulamatu elektroodiga kaitsegaasi keskkonnas

Pea meeles
Soojusallikaks on elektrikaar.

Gaaskeevituse puhul on soojusallikaks keevituspõleti leek, mis tekib põlevgaasi ning tehniliselt puhta hapniku segu põlemisel. Tavaliselt kasutatakse lisametallina keevitustraati, kuid on võimalik keevitada ka ilma selleta.

Selliselt on võimalik keevitada peaaegu kõiki tehnikas kasutatavaid metalle. Mõned metallid (plii, vask, messing ja malm) keevituvad gaaskeevituse abil isegi paremini kui kaarkeevitusega.

	1. Keevituspõleti – сварочная горелка 2. Põhimetall – основной металл 3. Lisamaterjal – присадочный материал
1.4 Gaaskeevitus

Pea meeles
Soojusallikaks on keevituspõleti leek.