Projekti peamiseks eesmärgiks on lõpptulemuseni jõudmine ja tulemuste kasutamise tagamine. Projekti tulemuseks on asi, nähtus, psühholoogiline seisund või üldiselt igasugune objekt, mis tekitatakse projektis. Võib eristada vahe­tulemusi (nt. süsteemi kavand) ja lõpptulemusi (valmis süsteem).

Tulemuse hindamise aluseks on projekti lähteülesanne. Projekti lõpptulemust võrreldakse püstitatud eesmärgiga, kusjuures on eriti oluline välja tuua kõik kõrvalekalded plaanitust.

Tulemust võib hinnata vastates järgmistele küsimustele:

• Kuivõrd on tulemus vastavuses kavandatud eesmärgiga?
• Kui oli kõrvalekaldeid, siis kui suur on kõrvalekalle kavandatust?
• Kas projekti eesmärki muudeti projekti jooksul?
• Millised olid eesmärgi muutmise põhjused?
• Kuivõrd vastab tulemus muudetud eesmärgile?
• Kas kehtestatud kvaliteedinõuetest peeti kinni?
• Kas kõrvalekalded kavandatud kvaliteedist fikseeriti?
• Kas kvaliteedi tagamise meetmeid rakendati õigeaegselt?

Enamike projektide lõpptulemusele on võimalik anda täiesti adekvaatne hinnang ja seda ilma suuremate raskusteta. Problemaatiline on aga paljudes projektides vahetulemuste hindamine.

Keeruline ei ole see konkreetsete teostusprojektide korral kus valmib mingi käegakatsutav tulemus nagu näiteks maja ehitamine. Täiesti üheselt on siin võimalik hinnata seda, kui palju on tehtud, millise kvaliteediga on tehtu ja kui palju on veel teha.

Raske on aga hinnata vahetulemust paljude arendusprojektide ja eriti just IT arendusprojektide korral. Siin on keeruline hinnata nii tulemust ja selle kvaliteeti kui ka tegemata töö hulka. Seetõttu saab paljudel juhtudel hinnangu tulemusele ja selle kvaliteedile anda alles projekti lõpus. See aga nõuab kontrollijatelt ja hindajatelt väga suurt objektiivsust, sest vastasel juhul võivad hinnangud olla valed ja hinnatavate töömotivatsioon võib oluliselt langeda.