Siiski suudab arvuti juba praegu teha paljut, mis inimesele üle jõu käib. Arvuti on võimeline täitma mitmeid mõtte­tööd eeldavaid rutiinseid ülesandeid. Õige töökorralduse juures saab arvutiga asendada hulga inimtööjõudu. Vähe sellest, arvutid loovad ka päris uusi tooteid ja teenuseid ­nagu näiteks internet, elektrooniline kaubandus, suured andmebaasid. Tehnoloogiline sulandumine erinevate valdkondade vahel teeb võimalikuks arvutitehnoloogia ja telefon, televisiooni, fotograafia jt. valdkondade iseenesest mõistetava koostöö.

Siit leiame selgituse ka infotehnoloogia kiirele arengule. IT arendamine ja tootmine on iseennast võimendav laviinitaoline protsess. Uute arvutite ja tarkvara loomisel kasutatakse peamiste tööriistadena just seniseid arvuteid ja tarkvara. Vahendite areng võimaldab luua ül1a paremaid tööriistu. IT on nagu isearenev tsivilisatsioon, mis kasutab inimühiskonda enda laienemise huvides.

Alus majanduse ja ühiskonna industrialiseerimisele pandi mitu sajandit tagasi. Esmalt võeti masinad kasutusele füüsilise lihttöö asendamiseks - vesiveski, mehhaanilised ketrusmasinad, aurumasin, raudtee ja auto on industriali­seerimise algperioodi peamised märksõnad. Kõik need seadmed ja tehnoloogiad reformisid tootmisprotsesse, lõid uusi teenuseid ning muutsid märkimisväärselt nii majan­dust kui kogu ühiskonda.

Kontori- ja organiseerimistöö mehhaniseerimine algas eelmisel sajandil kirjutusmasinate loomisega ning jätkus mehhaaniliste kaardiarvestusaparaatide ehitamisega. 20. sajandi esimesel poolel sündinud kommunikatsiooni­tehnoloogia - telefon, raadio, televiisor - oli sajandi teise poole radikaalse majandusliku ja ühiskondliku arengu mootoriks. "Medium is the message" - nii pealkirjastas ühiskonnateoreetik Marshall McLuhan oma suurteose.

Kommunikatsioonitehnoloogia oli aluseks kaasaegse arvutustehnika tekkele, mis nüüd omakorda esimest reformib. Võrgusüsteemide pioneeri Sun Microsystemsi moto "Network is the computer" (võrk on arvuti) ongi tõeks saanud. Arvuteid, võrku ja kommunikatsiooni­tehnoloogiat ei saa enam üksteisest eristada.

Kui kahekümnenda sajandi ühiskond oli auto-, telefoni­ ja televiisoriühiskond, siis sajandivahetuse maailm on muutumas radikaalselt uueks, nn infoühiskonnaks. Infoühiskonna peamiseks tunnuseks on arvutite massiline kasutamine ja kõikjale ulatuvad ülemaailmsed, perso­naalsed kommunikatsioonikanalid - internet ja sellel baseeruvad struktuurid ning teenused. Infoühiskonna inimesel on arvuti abil võimalik ligi pääseda tolmtule hul­gale andmepankadele ja infoallikatele, tema abivahen­diks on võimsad personaal- ja serverarvutid. Suhtlemine maailma mistahes nurgaga on sama lihtne ja odav nagu suhtlemine kõrvalmaja elanikega. Töötada saab edukalt nii kontoris, kodus kui reisil olles. Kaugused kaotavad oma senise tähenduse.

Kommunikatsiooni- ja infotöötlustehnoloogia võimaldab ettevõtet senisest efektiivsemalt juhtida - enam pole vaja suurt ja keerulist keskastme juhtide vahestruktuuri. Traditsiooniline turustruktuur muutub, kuna ülemaailmsete võrgukataloogide ja infootsinguprogrammide abil on või­malik kiiresti ja odavalt leida vajalikku kaupa, teenust või ka klienti. Nähtavaks muutuvad seni suurtest turgudest eemalolnud firmad. Kõrgete tootmiskuludega ja kalleid reklaamikampaaniaid läbi viivate, turgu valitsevate firmade kõrvale on astumas uued ja odavamad alternatiivid.

Paratamatult muutub kogu majanduse struktuur terves maailmas. Nii on Rootsis omal ajal majandusele kindla aluse pannud traditsioonilisest tööstusest aastate jooksul kadunud juba sajad tuhanded töökohad. Analoogne protsess on toimunud arenenud riikide põllumajanduses, kus seoses tehnoloogia arenguga kadus lõviosa töökohtadest, Nüüd on järjekord jõudnud kergetööstuseni, eriti just tekstiilitööstuseni, kust kaob praegu enamik töökohti ja seda nii Rootsis, Soomes, USAs kui ka Eestis.

Üheks infotehnoloogiliseks rajajooneks võib pidada 1980 aastaid, kui laialdase kandepinna leidis personaalarvutite ideoloogia. Otsese peegeldusena sellele muutus ka mikroelektroonika tööstus, ettevõtted, kes ei suutnud muutustele kiiresti reageerida, kadusid, teised kohanesid ja muutusid täiesti uuteks ettevõteteks.

1990 aastaid võib lugeda mobiiltelefonide ajastu alguseks. Mobiilside areng on olnud väga muljetavaldav alates digitaaltehnoloogiale üleminekust ja lõpetades kõikvõimalike rakenduste kasutuselevõtmisega, mis on Eesti sugusel väikeriigil võimaldanud oma innovaatilisusega silma paista.

Eriti oluline aspekt muutuste ja IT investeeringute juures on põhimõtteliselt samade infotehnoloogia vahendite ja tehnoloogiate kättesaadavus igas maailma nurgas. Need vahendid on suhteliselt odavad ning tehnoloogia kiire arengu tõttu on uustulnukatel suhteliselt lihtne vanade tuntud firmade kõrvale jõuda. Võidab see, kes on võimeline kasutama uut tehnoloogiat oma ettevõtte arendamiseks.

IT arenedes teravneb ning globaliseerub üldine majanduslik konkurents. Senist majandusskeemi teeltpühkiva IT laine ignoreerimine või sellele vastutöötamine on juba ette kaotusele määratud: laine mataks meid enda alla, me jääksime teistest maha. Samas ei saa IT arengut pikaks ajaks kuigi täpselt ette ennustada. Parim lahendus on tõusulaine ees tasakaalu hoides aktiivselt kaasa surfata.

IT võimaldab:

• teha kiiremini rutiinseid töid ja hoida kokku tööjõudu
• pakkuda hoopis uusi tooteid ja teenuseid
• juhtimist efektiivsemaks muuta ning organisatsiooni struktuuri õhendada
• hajutada tööd eri paikade vahel
• luua uusi marketingikanaleid, sh ülemaailmseid.