Logistika on tarneahela protsessi osa, kus osategevuste efektiivne planeerimine, elluviimine ja kontroll hõlmab toodete liikumist ja ladustamist ning sellega seotud teenuste ja teabevoogude juhtimist tarnepunktist lõpptarbijani täimaks klientide nõudmisi.

Tootmisega seonduvad logistika probleemid ulatuvad alates katkematutest tootmisprotsessidest (naftatööstus, klaasitööstus jne) kuni väike- ja individuaaltootmiseni. Reeglina tulevad konkreetsed logistikaalased probleemid lahendada lähtudes juba konkreetsest tootmistegevusest.

Esile võib tuua neli võimalikku lähenemisviisi logistikale:

• Logistika kui rakenduslik tegevus - transport, laomajandus, varustus, klienditeenindus, turundus, arvestus ja infovahetus.
• Logistika kui ettevõtte juhtimistegevus tagab kõikide juhtimisfunktsioonide eduka koostöö ja võimaldab paindlikku tegevust konkurentsitingimustes.
• Logistika kui mõtteviis võimaldab mitmesuguseid logistilisi protsesse vaadelda komplekselt, omavahelistes põhjus-tagajärg seostes.
• Logistika kui teadusharu uurib erinevaid meetodeid, kasutades logistiliste protsesside toimimist ja sellega seonduvaid nähtusi.

Logistika on eelkõige strateegiline juhtimine, mille abil saab parandada ettevõtte strateegilist asendit ja tõsta konkurentsivõimet. Logistika on ettevõtte kõiki tegevusalasid ja astmeid läbiv mõtlemisviis, tegutsemisviis, mis toetab iseseisvaid tegevusüksusi. Kui ettevõttesse rajatakse mingi üksus, kus realiseeritakse logistilised tegevused firmas, siis tuleb seda käsitleda kui logistilist tegevust koordineerivat üksusust.

Firma võib oma logistilist tegevust korraldada alljärgnevalt:

• Firma loob oma allüksuse, mis korraldab logistilist tegevust.
• Firma ostab üksikuid logistilisi teenuseid logistikafirmalt (transport).
• Firma ostab logistilist teenust pikaajaliste lepingutena. Sel juhul sünnivad strateegilised alliansid, tarne osapooled (kauba saatja ja saaja) lepivad kokku ühise logistika teenust pakkuva firma kasutamises, nn. kolmanda osapoole kasutamises.
• Logistilist teenust pakkuv firma vastutab kogu võrgu organiseerimise, koordineerimise ja integreerimise eest.

Selle kõrval võib tootmises planeerimise ja kontrolli käigus kasutada alljärgnevat lähenemist:

• tootmine lattu
• tootmine vastavalt laekunud tellimustele,
• projekteerimine vastavalt laekunud tellimustele.

Kavandatav infotehnoloogiline tase sõltub eeltoodud protsessidest aga on mõjutatud ka konkurentide käitumisest. Interneti kasutamise kasv tänu äritegevusele laienemisele on reeglina tingitud konkurentsitingimuste muutumisest, mida iseloomustab maailmamajanduse kasv, rõhuasetuse nihe informatsioonile baseeruva postindustriaalse ühiskonna suunas ja uue digitaalse majanduse areng.

Tuleb nõustuda, et eelpool mainitud organisatsiooni sisemised (strateegia, toodang) kui ka välised (turgu iseloomustavad näitajad) faktorid mõjutavad konkurentide tegevusmudelit ja loovad erilise keskkonna konkreetse turusegmendi jaoks. Täpsemalt öeldes, strateegiline planeerimine, uurimis- ja arendustegevus, mis eelneb müügitegevuse korraldamisele on väga oluliselt mõjutatud keskkonna mõjudest. Keskkonna mõjude illustreerimiseks kasutatakse tihtipeale ka Porteri poolt pakutud nn. viie jõu mudelit, mis iseloomustab erinevad mõjusid, mis toimivad turgudel.

Selliseks viieks analüüsitavaks jõuks on:

• tarbija (klient)
• varustaja
• konkurendid
• asendustooted

turule sisenemise barjäärid.