Hüpertekst on tekst, mis sisaldab viitasid teistele dokumentidele. Viitade arv dokumendis ei ole piiratud. Hüperteksti mõiste on tihedalt seotud WWWga. Kuid hüperteksti kasutatakse mitte ainult veebis. Klassikaliseks näiteks võib olla entsüklopeedia, kus viitasid kasutatakse sama teksti piires: ühes artiklis on viidad teistele artiklitele.

Hüperteksti struktuur on mittelineaarne. Võrdluseks võib tuua raamatu. Raamatu struktuur on lineaarne, kuna me liigume järjest ühe lehe pealt teisele. Veebis võib igal lehel olla mitu viita, mis viitavad omavahel mitteseotud dokumentidele, mis võivad asuda eri serveritel ja eri kontinentidel (olete kindlasti märganud, et liikudes mööda viitasid avastate ennast saitidel, mis ei ole üldse seotud ei teema ega sisu poolest nende saitidega, kus te paar minutit tagasi olite). Ühe saidi piires moodustavad veebilehed puukujulise struktuuri, kus ülemisel tasemel on pealeht, millelt võib liikuda kõikidesse jaotistesse ja alamjaotistesse.

Hüperlink (viit) tavaliselt erineb ülejäänud tekstist, reeglina on see allajoonitud ja teist värvi. Paigutades hiirekursori viidale, muudab see oma kuju. Hiirekliki tulemusena viidatav dokument avaneb kas samas või uues aknas. Hüperlinkide abil võib viidata nii veebilehtedele kui ka graafika-, audio- või videofailidele. Näiteks, kui hüperlink viitab videoklipile, võib seda kohe ka vaadata (tingimusel, et süsteemis on vastav programm).

Esimene brauser suutis näidata ainult tekste, kõik viidad olid samuti tekstilised. Mosaic brauseri ilmumisega tekis võimalus paigutada veebilehtedele ka graafikat. Tänu graafikale läks navigeerimine lihtsaks. Sujuvalt lisandusid hüperteksti ka muud võimalused - sellised nagu video, audio, erinevad graafilised elemendid, ja hüpertekst muutus hüpermeediaks.

Veebilehti, mis sisaldavad ainult teksti, võib pidada hüpertekstilisteks. Lehed, mis sisaldavad multimeedia komponente, kannavad nimetust „hüpermeedium". Kui edaspidi jääda selle terminoloogia juurde, kuulub enamik veebilehtedest hüpermeediumisse, puhtalt hüpertekstilisi lehti on väga vähe.

Viitade tüübid

Liikumine mööda saidi lehekülgi ja jaotisi on korraldatud teksti- või graafiliste viitadega.

• Tekstiviidad
  • Eelised:
    • lihtsalt redigeeritav (nii viida tekst, kui ka uue viida lisamine);
    • ühilduv kõikide brauseritega;
    • suur laadimise kiirus.
  • Puudused:
    • ei saa kasutada erinevaid kirjakujusid ega efekte.
• Graafilised viidad
  • Eelised:
    • näitlikkus;
    • efektne (viidad tõmbavad endale tähelepanu).
  • Puudused:
    • kui brauseris on graafika laadimine keelatud ja saidi looja ei ole kasutanud atribuuti alt, ei näe kasutaja ei nuppu ega viita;
    • keeruline redigeerida (viida teksti muutmiseks tuleb muuta terve nupp, nupu lisamiseks tuleb see eelnevalt luua graafika redaktoriga, nupu lisamine võib olla raskendatud, kui saidi loomisel ei olnud ettenähtud veel ühe elemendi lisamist);
    • suur arv graafilisi elemente aeglustab lehe allalaadimist.