WWW (World Wide Web) ehk veeb on üks paljudest interneti teenustest.

Internet ise sai alguse 2. septembril 1969. aastal kui California ülikooli teadlasel õnnestus esmakordselt kahe arvuti vahel andmeid edastada. Esialgu kandis võrk nime ARPANET (Advanced Research Projects Agency Network). Eesmärgiks oli luua sidevõrgustik, mis töötaks edasi ka siis, kui mõni selle osa rivist välja viia. Silmas peeti muidugi tuumasõja ohtu.

Esimesena loodi side California ülikooli (Los Angeles) ja Stanfordi uurimisinstituudi vahel, 1969. aasta lõpuks ühendati võrku ka California ülikool Santa Barbaras ning Utah ülikool. 1971. aastaks oli ühendatud 15 erineva asutuse 23 arvutit ning 1983. aastaks oli võrku ühendatud arvuteid juba 500.

1973. aastal mõeldi välja FTP (File Transfer Protocol) protokoll, mis võimaldab andmete ülekannet erinevate internetikeskkondade vahel ning võimaldab ka veebilehtede üleslaadimist, publitseerimist veebiserveritesse.

Eesti ühendati ülemaailmsesse võrku (sel ajal küll FIDONET) 1990. aastal ning esimene TCP/IP ühendus käivitati Eesti ja muu maailma vahel 26. märtsil 1992.

1989. aastal pakkus Tim Berners-Lee koos oma kolleegidega Euroopa tuumafüüsika laboratooriumist (CERN) välja uue infovahetuse protokolli. Mõeldi välja hüpertekst (hypertext, tekst kus mingi võtmesõna kaudu saab pöörduda sellega seotud dokumendi juurde) ja hakati teadusdokumente hüpertekstiks ühendama - linkima. Esialgu kasutati uut süsteemi vaid tuumafüüsika alase info levitamiseks aga peagi lisandusid teised valdkonnad ning tekkis akadeemiliste infomaterjalide võrk. Sellest sai 1991. aastaks World Wide Web.

Esialgu oli WWW vaid tekstipõhine. 1993. aastal aga lõi Marc Andreessen oma meeskonnaga NCSA-s (USA National Center of Supercomputing Applications) valmis graafilise kasutajaliidesega veebilehitseja (browser) Mosaic. See võimaldas veebilehtedele ka pilte lisada. Peagi lõi Andreessen järgmise veebilehitseja - Netscape, mis nautis turuliidri positsiooni, kuni 1998 tõi Microsoft turule Windows 98 operatsioonisüsteemi, millega oli integreeritud veebilehitseja IE (Internet Explorer).

Sellest ajast peale on toimunud konkurents erinevate veebilehitsejate vahel, järjest on loodud võimalusi, mida üks veebilehitseja toetab ja teised mitte, huvitav aga kasutajatele ning veebiloojatele väga tülikas.

Veebilehed talletatakse veebiserverites, mis neid maailmale edastavad. Veebiserverite juhttarkvaradest on tuntud näiteks Internet Information Service (IIS) Microsoftilt ja Apache HTTP server, mis töötab Linuxi kui ka Windows keskkonnas. Leheküljed paigutatakse serveris spetsiaalsesse kataloogi, mille lugemisõigused on ka väljastpoolt pöörduvatele kasutajatele.

Veebiserverid kasutavad veebilehtede edastamiseks klientidele (veebilehitsejatele) HTTP protokolli (HyperText Transfer Protocol).

Igal veebilehel ja muul ressursil veebis on oma aadress ehk URL (Uniform Resource Locator), mis koosneb domeeninimest ning vajadusel alamkataloogi ja/või failinimest ning mille ette kuulub kasutatava protokolli tähis (veebilehtede puhul http). Näiteks:

www.domeen.ee/alamakataloog/veebileht.html

Selleks, et kõik veebilehed käituksid ühtemoodi ja erinevad veebilehitsejad saaksid neid samal viisil näidata, on loodud veebistandardeid ja reeglistikke haldav World Wide Web Consortium (W3C, http://www.w3.org). W3C poolt kehtestatud standardite järgimine tagab veebikülastajatele parima kasutajakogemuse.

Veebimaailm on läbi teinud tohutu arengu. Algselt vaid tekstipõhisest süsteemist on arenenud erinevaid tehnoloogiaid rakendav, praeguseks praktiliselt interneti sünonüümiks kujunenud keskkond. On jõutud juba mõisteni Web 2.0, mis ei piirdu enam dokumentide omavahelise linkimisega nagu kunagises ARPANETis. Tänapäevane veeb võimaldab inimestevahelist infovahetust ja koostööd sotsiaalvõrgustike, vikide (Wiki), veebipäevikute (ajaveeb ehk blog), RSS-voogude (RSS-feed), ühisjärjehoidjate, ühismärgendamise, ühistarkvara, veebi-programmiliideste ning mitmesuguste veebiteenuste kaudu. "Web 2.0" terminit mainiti esmakordselt O'Reilly Media poolt 2004. aasta konverentsil ja see kannab endas nn. WWW uue versiooni mõtteviisi.

Veebidisaini esimene põlvkond

Esimese põlvkonna veebilehtedeks loetakse aastatel 1991 - 1994 loodud lehti. Märksõnaks oli: "Tee leht valmis ja kasutajad tulevad". Selle aja veebilehed olid peamiselt staatilised ning kujunduselt väga lihtsad, sisaldades vaid pealkirju ning tekstilõike, vahel ka viiteid teistele veebilehtedele. Väheseid tehnoloogilisi võimalusi "kompenseeriti" aga kirjude taustapiltide jms abil. Levinud olid inimeste isiklikud kodulehed, mille täna on suures osas asendanud ajaveebid (blog).

Tolle aja veebilehtede kasutajamugavuse suurimaks piiranguks oli tehnoloogia. Turvalisus ja privaatsus olid suureks probleemiks, kuna nõudsid tehnoloogiat, mis ei olnud veel saadaval.

Veebilehtede loomine käis sõna otseses mõttes käsitsi arvutitele arusaadavat HTML koodi kirjutades, veebilehitsejaid oli aga mitmeid erinevaid ning puudusid koodistandardid, mis tagaksid veebilehtede ühtse väljanägemise kõikjal.

Esimese põlvkonna veebilehti iseloomustavad kõige paremini järgnevad omadused:

• Vähe värve, kuvarid olid väikesed ja näitasid sageli ainult mustvalget pilti
• Andmemahud olid väikesed, lehed lihtsad. Internetiga ühendumiseks kasutati modemeid ja telefoniliine, mille kiiruste juures kuluks täna mõne veebipõhise ajalehe avalehe avamine aega mitmeid minuteid.
• Väga palju kasutati kolmandate osapoolte standardiseerimata laiendeid. Seetõttu paljud lehed erinevate veebilehitsejatega ei töötanud
• Veebilehtedele sisestatud informatsiooni edastati e-posti abil, kuna puudus võimalus info salvestamiseks andmebaasidesse

Joonis 4-14. Microsofti esimene koduleht. Allikas: http://www.microsoft.com/misc/features/features_flshbk.htm

Tolle aja veebilehed uuenesid harva, eelkõige kuna käsitsi HTMLi muutmine oli ebamugav, pealegi tol ajal piisas ka lihtsalt veebis olemas olemisest.

Veebidisaini teine põlvkond

Veebidisaini esimese lainena jõudsid veebi entusiastidest kasutajad isiklike veebilehtede ning lingikogudega. Järgmisteks tulijateks said ettevõtjad, sest levis tõdemus, et kui sind ei ole veebis, siis sind ei ole olemas! Seega märksõnaks "Reklaami seda, mida müüd, veebis ja kasutajad tulevad!".

Veebilehed hakkasid enam keskenduma sisule ja külastajatele - lisandusid külalisteraamatud ning alustati külastajate arvu järgimist. Mitmekülgsemaks muutus ka disain. Lihtsad peal­kirjad ja tekstilõigud asendasid värvilised ja vilkuvad tekstid/pidid, andmetabelid, reklaambännerid.

Veebilehtede loomine oli nüüdseks samuti lihtsam, sest eksisteerisid mitmesugused veebi­toimetajad (HTML editor), mis päästsid kasutajad käsitsi koodikirjutamisest. Jätkuvalt oli probleemiks standardite puudumine. Tolleaegsete brauserite turuliidrid Internet Explorer ja Netscape, kuvasid tihtilugu HTMLi erinevalt ning võimaldasid laiendusi, millest vaid üks lehitseja aru sai. Seetõttu oli aina keerukam luua veebilehti, mida näidataks ühtmoodi kõikjal.

Joonis 4-15. Teise põlvkonna Microsofti veebilehe näide. Allikas: http://www.microsoft.com/misc/features/features_flshbk2.htm

Veebidisaini kolmas põlvkond

Kolmanda põlvkonna veebilehtede kujundus ja struktuur sõltus lehe eesmärgist, enam ei keskendutud niiväga hetkel kuumale tehnoloogiale vaid sisule ning mis on just selle kuvamiseks parim viis. Aina olulisemaks muutus navigatsioon - veebilehtedel oleva info struktureerimine ning selle kiiresti ülesleidmine.

Populaarsust võitsid kindlale sihtgrupile suunatud veebilehed - näiteks portaalid ja kommuunid, kujunduses hakati aina enam sisu jaotama tulpadesse. Veebi muutis elavamaks ning vahetumaks uus tehnoloogia Macromedia Flash, populaarseks said tervituslehed (intro).

Kolmanda põlvkonna veebilehtede loomine oli eelnevatest märgatavalt hõlpsam, seejuures oli kujunduse jaoks palju rohkem võimalusi. Varasemast olulisemaks sai aga informatsiooni värskus ning veebilehtede uuendamine. Selle lihtsustamiseks alustati kujunduse ning sisu eraldamisega - kasutusele võeti CSS stiililehed, mis võimaldasid need kaks hoida erinevates failides ning emba-kumba teist puutumata muuta.

Joonis 4-16. Kolmanda põlvkonna Microsofti leht. Allikas: http://www.microsoft.com/misc/features/features_flshbk2.htm

Veebidisaini neljas põlvkond

Nüüdseks on enamik veebilehti paika saanud oma sihtgrupi ning sisu. Järgmisena on vaja viimistleda kasutusmugavust ja juurdepääsetavust.

Neljanda põlvkonna veebilehtede hulka kuuluvad Web 2.0 rakendused. Selle põlvkonna kujundus on tõepoolest interaktiivne - olulise sisuna on veebi liikunud videod. Tihti kohandub veebilehe kujundus vastavalt külastaja rollile või tegevusele, samuti võib ühel veebilehel olla mitu erinevat kujundust tagamaks ühtmoodi head kasutajakogemust olenemata sellest, kas veebilehte külastatakse kasutades lauaarvutit, taskus olevat nutitelefoni või elutoas pesitsevat mängukonsooli.

Oluliseks on saanud ka juurdepääsetavus - kui hästi on veebilehe sisu edasiantav vaegnägijatele kasutades ekraanilugeja tehnoloogiaid. Hästi kujundatud lehed püüavad infot visuaalselt struktureerida ning kasutada intuitiivset navigatsiooni igal lehel. Tähtis on vastavus standartidele, et siis veebileht näeks kõikides standardeid toetavates veebilehtedes välja just nii nagu kujundaja ette on kujutanud.

Veebilehed pole enam vaid staatilised ressursid, mida ainult tarbitakse. Veebilehe külastaja on üks paljudest, kes loob selle sisu. Wikid ja ajaveebid annavad igale inimesele võimaluse avaldada oma arvamust ning jagada oma mõtteid. Üks veebileht ei uuene enam mitte iga kuu või päev vaid iga sekund.

Oluliseks veebi osaks on saanud sotsiaalvõrgustikud (Facebook, Twitter, Orkut, Rate jpt.), mis toovad kokku ühesuguste huvidega inimesi ja võimaldavad olla pidevalt kursis oma sõprade ja tuttavate igapäevaste toimetustega. Värskeks trendiks on asukohapõhised sotsiaalvõrgustikud nagu Foursquare ning Gowalla, mis võimaldavad igal hetkel leida lähedalasuvaid sõpru ning avastada ümberkaudsete kaupluste parimaid pakkumisi.

Joonis 4-17. Neljanda põlvkonna Microsofti leht. Allikas: http://www.microsoft.com/en-us/default.aspx

Lisaks HTMLile on veebis oluliseks saanud tehnoloogiad, mis võimaldavad veebilehe sisu ja käitumist jooksvalt kohandada vastavalt külastaja tegevusele.

Sellised tehnoloogiad nagu AJAX (Asynchronous JavaScript and XML) täiendavad veebilehtede kujundust. AJAX võimaldab info edastamist ilma lehte taas allalaadimata. AJAX on kasutusel näiteks Bing Maps teenuse juures selleks, et võimaldada kaardil ringiliikumist ja sisse/välja suumimist nõnda, et iga uue kihi laadimine toimuks märkamatult ilma kogu lehte uuesti laadimata (http://www.bing.com/maps).

Lisaks AJAX-ile on laialt kasutusel sellised tehnoloogiad nagu Flash ja selle konkurent Microsofti Silverlight. Neid kasutatakse peamiselt RIA (Rich Internet Applications - rikka sisuga veebirakendused) rakenduste loomiseks, mille üheks ülesandeks on tuua töölaua rakenduste töökindlus, lai funktsionaalsus ja kasutajakogemus veebi või vastupidi teha veebirakendused kasutatavaks töölauarakendusena.

Mobiilne internet võimaldab info edastamist mobiiltelefonidele ja taskuarvutitele. Üks mobiilse veebikujunduse peamistest väljakutsetest on piirangud kujundusele, mille seavad ekraani väikesed mõõtmed. Teiseks väljakutseks on töö tagamine erinevate seadmetega, mis võivad käituda erinevalt, kuna puuduvad standardid nagu WWW algusaegadel lauaarvutite veebilehitsejates. Lahenduseks on loomulikult standardiseerimine, millega tegeleb organisatsioon W3C.

Veebidisaini tulevik

Kui Web 2.0 lõi pinnase erinevate võrgustike tekkeks, siis Web 3.0 annab tööriistad, et praegust veebiruumis vohavat infokaost paremini struktureerida, filtreerida ning ühendada. Web 3.0 sünonüümiks on semantiline veeb, mis tähendab, et masinad on tulevikus võimelised mõistma iga infokillu tähendust, kuuluvust ja konteksti. Kujutlegem ette otsingut, mis ei anna kunagi ebaolulisi tulemusi või tööriistu, mis suudavad lahendada ise probleeme tänu sellele, et nad mõistavad veebist leitava materjali semantikat. Web 3.0 võib ka nimetada intelligentseks veebiks, mis toob kindlasti kaasa suured muutused veebidisainis.

Sõna dünaamiline veeb saab tulevikus uue tähenduse, mille esimesi samme võib näha kaasaegsete veebistandardite HTML5 ja CSS3 näol. Uued standardid toovad kaasa ka uue põlvkonna tööriistad, mis teevad veebiarenduse ja -disaini kiiremaks ning valutumaks.

Kasvavad trendid interaktsiooni maailmas - puuteekraanid, geotagimine, augmenteeritud reaalsus, multiplatvormi rakendused, pilverakendused, uut tüüpi mobiilsed seadmed jne. muudavad jõudsalt seda, kuidas me masinatega suhtleme ja kuidas neid kasutame. Näiteks pole välistatud, et tulevikus võtavad puuteekraanidega seadmed üle suurema osa arvutite turust, mille tulemusel muutub veeb intuitiivsemaks ning interaktiivsemaks. Uuteks väljakutseteks on väikeste ja suurte ekraanide jaoks kujundamine. Iga aastaga on keskmised kodu- ja tööarvutite ekraanide suurused muutunud aina suuremaks, mille tulemusel lähitulevikus ilmselt 960 piksline veebilehe laiuse standard kaob ning asendub rohkem dünaamilisema sisu paigutamisega ekraanil. Ühtlasi on uuteks suundadeks trükimeedia liikumine digitaalmeedia poole, mis tähendab interaktsiooni- ja veebidisaini mõttes uusi väljakutseid ja standardeid. Mitmed ajakirjad ning ajalehed vaatavad veebi, kui odava platvormi poole, mille abil kvaliteetset ja toimetatud infot müüa. Esimesed seadmespetsiifilised internetiväljaanded on juba ilmunud. Eestiski on nii Eesti Päevaleht kui ka Eesti Ekspress kättesaadavad tahvelarvutitele mõeldud rakenduste näol.