GIF (CompuServe Graphics Interchange Format)

Firma CompuServe poolt väljatöötatud formaat rastergraafika edastamiseks võrgus, GIF-formaat ei sõltu riistvarast. Ta kasutab LZW-pakkimist, mis lubab edukalt pakkida faile suurte ühevärviliste pindadega (logod, pealkirjad, skeemid). GIF-formaat lubab salvestada kujutist „üle rea" (Interlacing), tänu millele on võimalik taastada kogu pilt, kuid väiksema lahutusvõimega. Seda võimalust kasutatakse laialdaselt internetis. Alguses näete pilti robustselt, kuid uute andmete saabumisega pildi kvaliteet paraneb. GIFis võib ühe või rohkem värve deklareerida läbipaistvaks, siis ei ole neid interneti brauseriga ja mõne teise programmiga näha. Läbipaistvus tagatakse lisa Alfa-kanaliga, mida salvestatakse koos failiga. GIF-fail võib sisaldada ka mitut rasterpilti, mida brauser laeb alla ükshaaval, failis määratud sagedusega. Sellist faili nimetatakse GIF-animatsiooniks. GIFi põhipiirang seisneb selles, et kujutist saab salvestada ainult 256 värvi režiimis.

PNG (Portable Network Graphics)

PNG on hiljuti väljatöötatud formaat, mis peab asendama GIFi. Kasutab kadudeta pakkimist. Värvi sügavus võib olla suvaline kuni 48 bitti, kasutusel on Interlacing, mitte ainult ridade, vaid ka veergudega, toetab sujuva üleminekuga läbipaistvust. PNG-formaadiga failis salvestatakse info gamma-korrektsioonist. Gamma on üks arv, mis iseloomustab arvuti ekraani helenduse sõltuvust pingest kineskoobi elektroodidel. See arv lubab korrigeerida kuvamisel pildi eredust. Vajalik on ta selleks, et ühte tüüpi arvutiga tehtud pildid paistaks samasugused ka teist tüüpi arvutite ekraanidel. Nii on see omadus abiks WWW põhiidee rakendamisel, milleks on info peegeldamise sõltumatus riistvarast. PNG-faile saab luua enamikus graafikaprogrammides.

JPEG (Joint Photographic Experts Group)

Tegelikult ei ole JPEG formaat, vaid pakkimise algoritm, mis ei põhine ühesuguste elementide otsimisel, nagu RLE ja LZW, vaid pikslite erinevusel. JPEG otsib sujuvaid värvimuutusi ruudus 9x9 pikslit. Tegelike väärtuste asemel salvestab JPEG pikselist pikselisse muutuse kiirust. Algoritmi seisukohalt üleliigne värviinfo jäetakse välja, asendades mõned väärtused keskmistega. Mida suurem on pakkimise tihedus, seda rohkem andmeid jääb välja ja seda madalam on pildi kvaliteet ning väiksem on fail.

Kasutades JPEGi võib saada 10­-500 korda väiksema faili kui TIFF! Formaat riistvarast ei sõltu, PC ja Macintosh toetatavad seda täielikult.

JPEGga pakkides annavad parema tulemuse fotod, sest nendes on rohkem värviüleminekuid, logode ja skeemide ühevärvilistel pindadel võivad tekkida häired. Paremini pakitakse suurema lahutusvõimega (200-300 ja rohkem dpi) kujutisi kui väiksema resolutsiooniga (72-150 dpi) pilte. Suurema resolutsiooniga failis on üleminekud pehmemad, sest töödeldavaid 9x9 ruute on rohkem. JPEG-formaadis tuleb salvestada vaid töö lõplik variant, sest iga salvestamisega läheb kaduma andmeid.

TIFF (Tagged Image File Format)

Riistvarast sõltumatu formaat TIFF on tänapäeval üks kõige rohkem kasutatavatest ja turvalisematest formaatidest, seda toetavad praktiliselt kõik graafikaga seotud programmid PC ja Macintosh arvutitel. TIFF on parim valik rastergraafika importimisel vektorgraafika- ja küljendusprogrammidesse. Salvestada saab kõike värvimudeleid: must-valge, RGB, CMYK ja samuti Pantone lisavärvid. TIFF saab salvestada Photoshopi vektoreid, Alfa-kanaleid maskide loomisel Adobe Premiere'i videoklippides ja palju muid andmeid. On olemas kaks TIFF-formaadi liiki: PC ja Macintoshi jaoks. Põhjuseks on see, et protsessorid Intel ja Motorola kasutavad erinevat arvude esitusviisi. Reeglina loevad graafikaprogrammid mõlemat liiki formaati. Kõige suuremaks probleemiks on LZW-pakkimine, mida TIFF vahest kasutab. Rida programme (näiteks, QuarkXPress 3.x ja Adobe Streamline) selliseid faile lugeda ei oska, pealegi nende printimine võib võtta rohkem aega.