Aastal 1986 kirjeldas Watts Humphrey tarkvara küpsuse mudelit (Software Maturity Framework), mille abil on võimalik hinnata tarkvara arendusfirma küpsustaset. Sellest algsest mudelist on erinevate firmade tarbeks ajapikku välja arenenud rida küpsusmudeleid, millest tarkvara alal kaks tuntumat on CMM-SW, mille andis välja Software Engineering Institute (SEI) 1993. aastal, ning Capability Maturity Model Integration (CMMI), mis anti välja 2000. aastal.

CMM-SW mudel sisaldab nõudeid tarkvara kvaliteetsele arendamisele. Mudeli abil on võimalik hinnata tarkvara arendus- ning arendamisega seotud protsesside ja selle kaudu kogu tarkvarafirma küpsust. CMM-SW kirjeldab viit küpsuse taset, millest igal on nõuded teatud protsessidele. Soovitud taseme saavutamiseks peab tarkvarafirma täitma kõik nõuded protsessidele, mida sel tasemel nõutakse. Puuduste esinemisel järgmise taseme protsesse hindama ei asuta, vaid kõigepealt parandatakse puudulikud protsessid. Seega näitab CMM-SW, millised protsessid peavad firmal olema korras, et soovitud taset saavutada.

CMMI erineb CMM-SW mudelist mitme protsessidele seatud nõude poolest. Peamiseks erinevuseks on see, et CMMI mudelil on kaks varianti: CMMI tasememudel (staged model) ja CMMI jätkuv mudel (continuous model). Tasememudel sarnaneb ülesehituselt ja loogikalt CMM-SW mudeliga. CMMI jätkuv mudel erineb neist selle poolest, et selle alusel ei ole võimalik hinnata kogu organisatsiooni küpsustaset, vaid hinnatakse iga protsessi küpsustaset eraldi. Seega on CMMI jätkuv mudel paindlikum, võimaldades tarkvara arendusfirmal hinnata kõigepealt talle olulisemaid protsesse.

SEI/CMMI on suunatud (arendus)protsessi parandamisele ning annab organisatsioonidele efektiivse protsessi olulised elemendid.