Arendusmetoodikates on vanade nn tardmeetodite (raskete meetodite) asemel tulnud kerged ehk agiilsed ehk paindmeetodid (vt ka B1.2). Agiilmeetodite tuleku üheks põhjuseks oli tardmeetodite sobimatu paljude tarkvaraprojektide läbiviimiseks. Erinevalt muust tööstusest osutus tarkvaraprojekti läbiviimine algselt paika pandud põhjalike plaanide järgi väga keeruliseks. Eriti sel juhul, kui toodet tehti kliendi soovide kohaselt ning need soovid ei olnud väga selgelt välja kujunenud. 2001 aastal koostatud Agile Manifesto's toodi muuhulgas välja, et planeerimisse põhjaliku panustamise asemel tuleks siiski teha "asja ennast", kuid see ei tähenda samal ajal plaanipärasest tegevusest lahti ütlemist. Agiilsete arendusmeetodite puhul on protsess ja iganädalased tegevused väga selgelt reglementeeritud.

Siinkohal võib näiteks tuua Scrum'i, mis on Eestiski levinud.

„Scrumi raamistik aitab meeskondadel saada ülitõhusaks. See võimaldab arendajail teostada suuri projekte vaid murdosa jooksul ajast, mis kulub tavaarenduspraktikas" - ütles Jim Cundiff, Scrum Alliance'i tegevjuht. „Samuti teeb Scrum defektid meeskonnale koheselt nähtavaks", lisab Cundiff. „Lihtsalt öeldes - Scrum parendab tõhusust ja aitab organisatsioonil ülesannetega toime tulla." Scrumi kasvavat populaarsust võib seletada tema suutlikkusega tõsta ja võimendada investeeringult teenitavat tulusust ning võimega ühendada juhtkonda ja arendajaid firma ärieesmärkide saavutamise nimel. Scrumi on lihtne mõista ja rakendada, koolitusprogrammid on olemas ja töötavad. Scrum pakub paindlikku raamistikku, mis aitab suurtel meeskondadel keskenduda sihile, et ühiselt, kogu meeskonnaga, saavutada iga sprindi ülesanded. SCRUM-töö põhineb tsüklilisusel, mille etappe nimetakse sprintideks. Sprindi kestus on tavaliselt kaks kuni neli nädalat. Igaks sprindiks võtavad meeskonnad töösse tähtsuse põhjal järjestatud ülesanded, lähtudes kliendi vajadustest. Ülesandeid nimetatakse kasutuslugudeks (user story), nii et funktsioonid, mida arendatakse eelkõige, on kliendile kõige suurema väärtusega. Iga sprindi lõpus tarnitakse kliendile potentsiaalselt kasutatav toode.

Kuigi Scrum on enimlevinud tarkvaraarenduses, sobib see metoodika väga hästi igasuguste agiilsete (olud ja lähteandmed muutuvad sageli) arendusprojektide teostamiseks.

Scrum sisaldab pea ainult töö organiseerimisega (projekti juhtimisega) seotud tegevusi, nähes ette võimalikud igapäevased / iganädalased tegevused. Näiteks ei alustata esmaspäeva hommikul mitte usina koodikirjutamisega, vaid kulutatakse päevast märkimisväärne osa nädala tegevuste planeerimisele (nt "planningpoker" - tegemist vajavate tööde jaotamine sprintidesse). Peetakse hommikusi lühikesi nn "püstijala koosolekuid" (stand-up), kus igaüks saab öelda nii seda, mida ta eelmisel päeval tegi kui ka seda, mis teda töötamast segab. Peetakse tagasivaate koosolekuid (retrospective), et toimunut kokku võtta ning avaldatakse arvamust oma meeskonna liikmete kohta, kui nende tegevus näiteks teiste töötamist segab. Seinal hoitaks tööde edenemise graafikut, kus on jooksvalt kõigile näha, kui kaugele erinevate funktsionaalsustega ollakse jõudnud.

"Agiilsetest tegevustest" Eestis vaata agile.ee ja scrum.ee.