,
on
võrdsed nulliga, nimetatakse lõikekeskmeks [KMPR12, lk 233] (sks Schubmittelpunkt, ingl shear center, vn
).
Kasutatud on ka terminit paindekese [Jür85, lk 229]. Varda lõikekeskmeid ühendavat joont nimetame elastseks teljeks
(sks Schubmittelachse, ingl elastic axis e line of shear centers, vn
).
Õhukeseseinalise varda pinnakeskmes võtame kasutusele parema käe teljestiku, kus y ja z on peateljed.
Sel juhul võrduvad nulliga nii ristlõikepinna staatilised momendid
ja
kui ka
tsentrifugaalmoment
:
Tingimusi (A.43) ja (A.44) arvestades leiame võrranditest (A.45) ja (A.46) lõikekeskme koordinaadid
ja
:
Valemeid (A.47) ja (A.48) kasutatakse ka siis, kui esialgne poolus
ei asu pinnakeskmes.
Nüüd tuleb nende abil leitud lõikekeskme koordinaatidele
,
lisada pooluse P kaugus pinnakeskmest.
Kui ristlõikepinnal on sümmeetriatelg, siis asub pinna lõikekese sellel teljel.
(
).
Ristlõikepinna sektortsentrifugaalmomendid
(A.27) ja
(A.28).
Leiame ristlõike inertsimomendi
ja lõikekeskme koordinaadi
:
kaugus keskjoonest on
. Ristlõike keskme
ja
lõikekeskme
vaheline kaugus on
(
(A.26)).
Punktide 1, 2, 3 ja 4 (jn A.13 b) sektorkoordinaadid:
andres