1.10.2 Momentkoormuse ülekandmine elastsele teljele

Mõjugu õhukeseseinalise varda mingis ristlõikes, ümber vardaga risti oleva telje $y$, koondmoment $M_{y}$, mille kaugus elastsest teljest on $e$ (jn 1.22 a). Varras on liittööseisundis, kus esineb korraga paine ja takistatud vääne.

Koormuse ülekandmisel tekib kaks tööseisundit, mida saab eraldi vaadelda:

• paine, kus varras on koormatud momendiga $M_{y}$ (jn 1.22 c);
• takistatud vääne, kus varras on koormatud jõudude bipaariga ^1.17 $M\hspace*{-2pt}\cdot\hspace*{-2pt} e$, kus $e$ on jõudude bipaari õlg (jn 1.22 d, $M = M_{y}$).

Joonis 1.22. Koondatud momentkoormuse lahutamine

	(a) Koondatud momentkoormus	(b) Bimoment
	(c) Paine	(d) Tõkestatud vääne

Kui vaadata piki momendipaari õlga, siis loeme jõudude bipaari momendi (bimomendi) positiivseks juhul, kui vaatajapoolne moment pöörab vastupäeva ning vaatajast kaugem moment pöörab päripäeva (jn 1.18 b). Reegel kehtib olenemata sellest, kummas telje suunas vaadata.

$$B_{\omega} = M_{y}\hspace*{-2pt}\cdot\hspace*{-1pt}e$$ (1.70)

kus

• $M_{y}$ – koondmoment;
• $e$ – lõikekeskme kaugus ristlõike keskjoonest.

Nii nagu koondmomendi $M_{y}$ üleviimisel, kanname ühtlaselt jaotatud momendi $m_{y}$ elastsele teljele (jn 1.23 a). Jaotatud momendi $m_{y}$ kaugus elastsest teljest on $e$. Varras on liittööseisundis, kus esineb korraga paine ja takistatud vääne.

Joonis 1.23. Ühtlaselt jaotatud momentkoormuse lahutamine

	(a) Ühtlaselt jaotatud momentkoormus
	(b) Paine	(c) Vääne

Koormuse ülekandmisel tekib kaks tööseisundit, mida saab eraldi vaadelda:

• paine, kus varras on koormatud ühtlaselt jaotatud momendiga $m_{y}$ (jn 1.23 b);
• takistatud vääne, kus varras on koormatud ühtlaselt jaotatud jõudude bipaariga $m\hspace*{-2pt}\cdot\hspace*{-2pt} e$, kus $e$ on jõudude bipaari õlg (jn 1.23 c, $m = m_{y}$).

$$b_{\omega} = m_{y}\hspace*{-2pt}\cdot\hspace*{-1pt}e$$ (1.71)

kus

• $m_{y}$ – ühtlaselt jaotatud moment;
• $e$ – lõikekeskme kaugus ristlõike keskjoonest.

Ühtlaselt jaotatud jõudude bipaari $b_{\omega}$ märgi määrame samal viisil kui jõudude bipaari momendi märgi.