Projekti juhtimise ajal peab projektijuht olema aktiivselt tegutsev, mitte sündmustele reageeriv. Ainult nii käitudes on võimalik mõjutada projekti kulgu ja tagada aja- ja tulemusgraafikutes püsimine. Kehtestades projekti vahetähtajad ja viies läbi regulaarseid ülevaatusi kontrollpunktides saab projektijuht tagada seda, et projekti käik vastaks varem kavandatule.

Projekti graafikus püsimist tagavad üksikmeetmed on seda kvaliteetsemad, mida rohkem projektijuht ja meeskond nende kavandamiseks ja elluviimiseks aega kulutavad. Hea kavandamine tagab ka selle, et kõrvalekallete korral on rohkem reageerimisvõimalusi.

Projekti vahehindamiste kavandamise eesmärk on luua selline eelhoiatussüsteem, mis võimalikult varakult ja võimalikult täpselt näitaks, millal on vaja reageerida plaanist kõrvalekalletele.

Projekti vahehindamise käigus kogutud andmete õigeks interpreteerimiseks tuleb neid põhjalikult analüüsida. Eesmärgiks on välja selgitada, milline on hetkesituatsiooni mõju varem kavandatule. Meetodeid kuidas mõju hinnata on mitmeid. Kõige lihtsamaks ja samas ka kõige rohkem kasutatavaks on nn "on/peab olema" meetod. Võrreldaks hetkel saavutatut varem plaanituga. Selle alusel püütakse hinnata kõrvalekallete mõju projekti edasisele kulgemisele.

Kui andmeid analüüsides on selgunud, et projekti edasise arengu käigus võib tekkida probleeme kulude, tähtaegade, kvaliteedi jms siis tuleb kavandada meetmed tekkida võivate probleemide kõrvaldamiseks.