Üks olulisemaid dokumente projektide korral on leping. Tellija ja teostaja vahel sõlmitud formaalne leping on see, mis kaitseb mõlemat osapoolt juhul, kui tekkivad vastastikkused pretensioonid. Teostajale esitatakse lähteülesanne, mille täitmisel tuleb arvestada kehtivaid piiranguid. Teostaja võib omakorda kasutada allhankijaid. Ka sellisel juhul tuleb sõlmida leping, sest siingi on kaks osapoolt, kelle huvid vajavad kaitsmist. Mõne projekti korral on leping küll sõlmitud, kuid vaja teda ei lähe. Need on need projektid, kus kõik sujub ja osapoolte vahel ei ole lahkarvamusi. Sellisel juhul tundub, et lepingu koostamine ja sõlmimine oli üleliigne, kuid see ei ole õige. Projektid on seotud riskidega ja lepingu tõeline väärtus ilmneb siis, kui projektis juhtub midagi sellist, mida ei osatud ette näha või siis, kui osapoolte vahel tekivad lahkarvamused.

Lepinguga reguleeritakse projekti osapoolte vahelised suhted. Leping on kokkulepe, mille alusel kohustub üks subjekt, teostaja, tegema omal riisikol teise subjekti, tellija, ülesandel kindlaksmääratud tööd kas siis tellija või oma materjalist. Tellija aga kohustub tehtud töö vastu võtma ja selle eest tasuma vastavalt lepingus määratud tingimustel.