Vaatleme lühidalt ka võimalusi ja vahendeid tööprotsesside juhtimiseks. Üldjuhul on siis tegemist süsteemidega, mis võimaldab ühist tegevust koordineerida ja suunata, planeerida ajakasutust, eriti siis, kui inimesed ei tööta kõik ühes allüksuses. Loomulikult on meeskonnatöö korraldamiseks võimalusi palju, kuid üldpõhimõtted on suhteliselt sarnased. Ühiseks jooneks nendel lahendustel oleks suunatud lihtsustamise ja loogiliste seoste välja töötamine, mille abil luuakse seosed mingi tervikliku protsessi erinevate tegevuste vahel. Samuti tuleb tagada üksikute töötajate tingimused ülesannete täitmiseks ja seda nii ajaliselt kui tehnoloogiliselt, tehes kogu vajaliku informatsiooni kõikidele osapooltele kättesaadavaks. Kui võrrelda seda korvpalliga, siis peavad kõik meeskonna mängijad teadma, mida soovib treener, neil peavad olema oskused treeneri poolt püstitatud eesmärkide realiseerimiseks ja nad peavad kogu aeg arvestama oma meeskonnakaaslastega.

Põhilised vahendid, mida tuleks kindlasti silmas pidada ettevõtte juhtimisprotsessi moderniseerimisel on juba mõningates ettevõtetes rakendust leidnud. Kõigepealt sellised üldkasutatavad sidevahendid nagu MSN, e-mail, Skype jne.. Skype kasutamine kasvab väga kiiresti, paralleelselt toimub ka Skype võimaluste arendamine. Seejärel tuleks tõsist tähelepanu pöörata dokumentide haldamisele. Tegemist on süsteemiga, mis kehtestab dokumentide liikumise firmasiseselt, nende säilitamise korra ja kirjavahetuse reeglid. Kõikides firmades tuleks vastav kord välja töötada ja juhatuse poolt kinnitada.

Kindel koht firmasiseses suhtluses omab ka protseduurireeglite süsteem. Antud süsteem sisaldab ametikirjeldus, määratleb käsuliinid alluvussuhted, töötajate rollid, infosüsteemi kasutamise õigused e. kellel on õigus ainult lugeda kellel muuta andmeid, millistele andmetele keegi üldse ligi pääseb jne. jne. kaasajal omab järjest suuremat tähtsust Internetipõhine varustus-turustussüsteem, mis iseloomustab ettevõtte juhtimistegevuse väljumist ettevõtte raamidest ning omab tänapäeval väga tähtsat rolli edukate ettevõtete majandustegevuses. Ja lõpuks ka telekommunikatsiooni ja tehnoloogiliste võimaluste kasutamise süsteem, mille abil luuakse võimalus videokonverentside pidamiseks jne.

Võimalus töötada ühiselt, ühes töögrupis vaatamata sellele, et ollakse ruumilises ja mõnikord ka geograafilises mõttes üksteisest eraldatud on tänapäeval küllaltki levinud. Tänapäevased sidevahendid teevad tuhanded kilomeetrid olematuks, vahel võib häirida ja ebamugavusi tekitada ainult suur ajavahe. Läbivaks ideeks sellist laadi koostöö korral oleks kokkukuuluvus, ühtsed eesmärgid, mis ilmselt ongi sellist laadi meeskonnatöö aluseks. Kokkukuuluvustunnet aga ka teatud laadi sisemist hierarhiat peavad tunnetama kõik töögrupi üksikud liikmed. Tihtipeale nimetatakse sellist loomingulist suhtumist ja koostöö valmidust ka „meeskonna vaimuks". Seega, töötades grupis tuleb loomulikuks pidada kõrget sõltumatuse taset, kusjuures vabadusastmed tuleb eelnevalt kokkuleppida.

Kui vaadelda laiemalt eraldi või koos töötamise probleemi, siis võib märkida, et eraldi asuvate töötajate koostöö korraldamine ei pruugi olla lihtsate meetoditega lahendatav. Organisatsiooniteooria üks valdkondi tegelebki erinevatest kultuuri ja/või usulise taustaga keskkondadest pärinevate töötajate koostöö küsimustega. Reaalsuses võivad need inimesed töötada ühises ruumis, kuid tänapäeval pole sugugi harvad juhtumid, kus töötatakse eri piirkondades. Kaugtöö korral võib juhtuda, et inimesed pole teineteist näinudki ega tunne üksteist.

Globaliseerumise toob endaga kaasa kaks vastandlikku nähtus, ühest küljest toimub kultuuride sulandumine, nende erisuste mõistmise kasv. Teisest küljest suureneb vajadus väga erineva kultuurilise või usulise taustaga inimesi ühiste eesmärkide nimel tööle rakendada. Organisatsiooniteoorias pööratakse palju tähelepanu probleemidele, mis tekivad geograafilise eraldatuse ja kultuurilistest erinevuste baasil. Üks olulisemaid uurimusi selles valdkonnas on olnud Gaurtneri tööd, milles vaadeldakse läbi IBM kontserni eri riikides ja kultuurikeskkondades asuvate tütarfirmade töötajate käitumist.

Joonis 1-8. Töögruppide iseloomustamine sõltuvalt globaliseerumise tasemest ja töötajate kultuurilistest erinevustest

Joonisel 1-8 on näha, et globaliseerumise kasv loob tingimused eri kultuurikeskkondade kokkupuute kohtade tekkimiseks. Areng toimub traditsiooniliselt lihtsamalt keerulisemale, kus alustades reaalselt koos töötavast grupist, jõutakse läbi nn. hajutatud grupi, kus tööruumid on erinevad, töögrupini, kus töötavad koos erineva kultuurilise ja/või usulise taustaga inimesed. Järgmine aste oleks juba Interneti kaudu ühiseid ülesandeid täitvad töögrupid nn. virtuaalsed töögrupid, mis võimaldab andekaid töötajaid firma huvides rakendada ilma et nende tegutsemise asikohta muudetaks.

Kokkuvõtteks peab märkima, et üheks edukust tagavaks teguriks tuleb pidada töö protsessi juhtimise süsteemi, milles on arvestatud nii kultuurilisi iseärasusi kui ka organisatsioonilisi probleeme ja kasutatud häid tehnoloogilisi lahendusi.