Selleks, et paremini mõista võrgu poolt esile kutsutud põhitõdede muutusi vaatleme allpool mõningaid selleks vajalikke asjaolusid.

Esiteks on vaja tagada kõikehõlmav juurdepääs võrguteenustele.

Teiseks oleks vajalik, et oleks tegemist täieliku konkurentsi turule lähedase olukorraga.

Kolmandaks tuleb arvestada, et pidevalt kasvavad tarbijate ootused uute teenuste järele. Kui veebileht ei toimi siis kui tarbijal seda vaja on, võib tarbija usaldus kiiresti kaduda ja ta võib hakata eelistama konkurente. Samas peetakse mõningaid Interneti rakendusi väga olulisteks, nii oleks raske ette kujutada elu ilma lennu- või laevareiside ja hotellikohtade broneerimise võimaluseta.

Neljandaks tuleks märkida mobiilside tehnoloogia kiiret arengut, mistõttu muutuvad kättesaadavaks täiendav teave, kuid millega kaasnevad ka keerulised probleemid.

Viiendaks tuleks märkida tehnoloogiliste lahenduste keerukus ja omavahelise seotuse, kuna viga süsteemi ühes osas võib põhjustada vea teises süsteemi osas. Tarbija jaoks loomulikult on vea põhjus täiesti teisejärguline, tema jaoks jääb teenus saamata.

Järjest rohkem tähtsustatakse otsekontaktide arendamist ja tarbijate kogemuste üldistamist saamaks infot, millist suhtluskanalit eelistab tarbija. Mainitud strateegia kasutamise taga on tarbija enda poole võitmine, mis võimaldab toote pakkujal pikema aja vältel tarbijat enda toodetega siduda. Tarbijate  monitooring nõuab informatsiooni kogumist ja töötlemist, mis nii juriidilises kui ka tehnoloogilises mõttes peab olema ainult ärilise iseloomuga ega sisalda delikaatseid isikuandmeid.

Reaalsus näitab, et  tarbija enda kliendiks meelitamine ei ole lihtne. Kõigepealt tuleb silmas pidada, et tarbija on selles tegevuse üks osapooltest, kellel on olemas oma soovid ja kes tihtipeale teeb teadlikult koostööd oma müüjaga. Koostöö valmidust tõendavad ka turu-uuringuid, mis iseloomustavad tarbijate lojaalsust. Sellekohast infomatsiooni on õnnestunud koguda tänu müüjate poolt tarbijatele väljastatavatele kliendikaartidele või tarbijate registreerimise kaudu müüjate kodulehekülgedele. Tegemist on olukorraga, kus tarbijad annavad oma isiklikke andmeid, mis iseloomustavad tema eelistusi ja vajadusi tarbijana (vanus, eriala jne). Tihtipeale antakse sellise infoga ka teada, millisel kujul reklaami eelistatakse või millisel moel ja millal soovitakse sidet pidada.

Teisalt peab märkima, et müüjate käitumine on üleolev  suurtootjate puhul, kes tänu oma turuseisundile ei suhtle alati vahetult klientidega. Sel juhul on tootjad vähem paindlikud, ei arvesta alati piisavalt kiiresti tarbijatega, ei ole võimelised ja vahel ka pole huvitatud turu pidevast arendamisest. Kõigest hoolimata, ettevõtete andmeside võrgud arenevad ja on omavahel seotud, olles küll ühe ja sama varustusahela erinevad osad, kuid täites erinevaid ülesandeid erinevatel ajahetkedel, loovad nad ühenduse klientidega, kes on nende arvepidamises tõusnud esimesele kohale.

Kui hinnata erinevaid tootmisharusid ettevõtete arvutivõrkude seisukohalt, siis tundub see Eesti üldiselt heal järjel olevat, võib-olla mõnevõrra vähem on nendele probleemidel pööratud tähelepanu toiduainetetööstuses ja seda just müügi poole pealt. Samas võib täheldada ka sünergia tekkimist turul tootmise seisukohalt konkurentidena käituvate, kuid müügi küsimustes koostööd tegevate ettevõtete puhul. Liikudes strateegilistel tasanditel mõnevõrra  pragmaatilisemate probleemide valdkonda võivad koostööst tulu saada mõlemad osapooled jagades teadmisi mudelite, informatsiooni, planeerimise, ressursside jaotuse jne. valdkonnas.

Informatsiooni jagamine ettevõtete vahel laiendab oluliselt sisese infosüsteemi võimalusi. Sisene infosüsteem extranet on tihtipeale ettevõtte esimeseks infosüsteemiks, millest lähtudes töötatakse välja juba mõningaid Internetile omaseid funktsioone täitev intranet. Intraneti abil on võimalik juba ümber korraldada planeerimisprotsess, ressursside logistilist liikumist, optimeerida firma jaoks varustusalased lahendused. Enne niikaugele jõudmist jääb siiski kogu infosüsteemi tase sisemise tegevuse koordineerimise  analoogiks siseprotsesside abil.