7.5.1 Konfiguratsioonihalduse praktikad

Konfiguratsioonihaldus (Configuration Management) on protsess,
mis vastutab IT teenuse osutamiseks vajalikekonfiguratsioonielementide ja nende
seoste haldamise eest. Seda infot hallatakse läbi konfiguratsioonielementide kogu
elutsükli. Konfiguratsioonihaldus on osa laiemast teenuse, vara-
jakonfiguratsioonihalduse protsessist.
Konfiguratsioonielement (CI -
Configuration Item) on igasugune komponent, mida on IT teenuse osutamiseks vaja
hallata. Iga konfiguratsioonielemendikohta on info talletatud konfiguratsioonikirjesse
(mis paikneb konfiguratsioonihalduse süsteemis) ja konfiguratsioonielemente
haldab läbi kogu elutsükli konfiguratsioonihaldus. Konfiguratsioonielementideks
on tavaliselt IT teenused, riistvara, tarkvara,ehitused, inimesed ja ametlik
dokumentatsioon.
Põhilised konfiguratsioonihalduse tegevused on:
- Info kogumine iga konfiguratsioonielemendi kohta
- Erinevate konfiguratsioonielementide vaheliste seoste analüüsimine ja defineerimine
- Info talletamine spetsiaalses konfiguratsioonihalduse andmebaasis (CMDB - Configuration Management Database), kus hoitakse konfiguratsiooni kirjeid läbi kogu nende elutsükli.
- Süsteemi terviklikkuse kontroll peale iga konfiguratsioonimuudatust
- Pidev IT infrastruktuuri analüüs ja jälgimine
Konfiguratsioonihalduse protsess annab IT infrastruktuuri ja teenuste loogilise mudeli. See tuvastab, jälgib, hooldab ja kontrollib erinevate konfiguratsioonielementide arengut infrastruktuuris.
Selle protsessi eesmärgid on:
- Saada toetavat infot IT organisatsioonile
- Defineerida ja dokumenteerida protseduurid, et hallata konfiguratsioonielemente
- Saada liides teiste haldusprotsesside jaoks, mis saavad selle kauduinfot kõigi konfiguratsioonielementide kohta
- Saavutada kõigi konfiguratsioonielementide kohene aruandlus
- Kontrollida, et infrastruktuur sisaldab ainult autoriseeritud konfiguratsioonielemente
- Kontrollida ja garanteerida konfiguratsioonihalduse andmebaasi terviklikkus
Konfiguratsioonihalduse protsess on sageli toetatudteise protsessi poolt, mida nimetatakse versioonihalduseks (Release Management Process). Viimansega on seotud tegevused, mis kontrollivad versioonide arendamise ja haldamisega seotud tegevusi eesmärgiga kaitsta IT-keskkonda ja IT-teenuseid. Peamised tegevused on versioonide planeerimise, installeerimise ja testimise korraldamine ning koopiate haldamine. See protsess on vastutav kõigi lepinguliste ja juriidiliste kohustuste eest, mis on seotud IT infrastruktuuris aktiivselt kasutusel olevate riistvara- ja tarkvarakomponentidega. Selleks, et turvata tarkvarade originaalkoopiaid, säilitatakse need kaitstud alas, mida nimetatakse tarkvara püsikoguks (DSL - Definitive Software Library). See on andmestu, milles säilitatakse ja kaitstakse tarkvaraliste konfiguratsioonielementide lõplikke, kinnitatud versioone. Tarkvara püsikogu on füüsiline andmestu või säilituskeskkond, kuhu on paigutatud tarkvara originaalversioonid. Tegelikkuses võib tarkvara püsikogu koosneda ühest või enamast tarkvara-andmestust või failihoidlast. Kohustuslik on eraldada lõplikud versioonid arendus- ning testfailidest, mida võib samuti tarkvara püsikogus hoida. Tarkvara püsikogusse lubatakse paigaldada vaid kinnitatud (autoriseeritud) tarkvara, seda reguleerivad muudatuste halduse ning versioonide halduse protseduurid.
Analoogselt tarkvara püsikogule hoitakse riistvara varuosad eraldi turvatud asukohas, mida nimetatakse riistvara laoks (DHS - Definitive Hardware Store).