Geograafilise ulatuse järgi võib võrgud jagada:

• kohtvõrgud (LAN ), mille ulatus on suurusjärgus mõned sajad meetrid; näiteks Ethernet-võrk, mis on võimalik ka raadiokanalitel (WLAN ), on kõige enamlevinud kohtvõrk
• laivõrgud (WAN ) , mis võivad hõlmata tervet riiki või kogu maailma

Laivõrgud katavad suurema geograafilise ala ning koosnevad paljudest arvutustehnika üksusest, mis on omavahel ühendatud erineva tehnoloogia abil. Kõige tuntumakslaivõrgu näiteks on internet.
Kohtvõrgud on tavaliselt eravõrgud, mis ühendavad ettevõtete, valitsusasutuste, kodude või koolide lõppseadmeid. Kohtvõrgud võimaldavad kasutajatel jagada ressursse nagu printereid, skannereid jne. Kohtvõrgud on sageli segmenteeritud alamvõrkudeks (Subnet), et jagada võrgukoormust ja tagada turvalisust eri segmentide vahel. Samasse alamvõrku ühendatud arvutid jagavad sama võrgunime ja on omavahel ühenduses füüsilise võrguühenduse kaudu. Kohtvõrgu kasutajad saavad ligipääsu internetti ühe interneti teenusepakkuja poolt jagatud internetiühenduse kaudu. Kohtvõrku jagatakse internetiühendus marsuuteri abil.

Joonis 3‑9. Kohtvõrk, milles marsruuter on kasutusel ka kommutaatori funktsioonis (Allikas: Learning Materials for Information Technology Professionals (EUCIP-Mat))

Peamised erinevused lai- ja kohtvõrgu vahel on:

• võrgu mõõtmed
• ülekandetehnoloogia
• topoloogia.