Suure arvu eri lokatsioonidestööjaamade ühendamiseks on parim viis luua igas asukohas eraldi kohtvõrk ning ühendada kohtvõrgud omavahel. Erinevate kohtvõrkude omavahel ühendamiseks vajame seadmeid, mis haldaksid infovoogu:

• Jaotur (Hub)
• Kommutaator (Switch)
• Marsruuter (Router)
• Sild (Bridge)
• Järgur (Repeater)
• Juurdepääsupunkt (Access Point)
• Tulemüür (Firewall)

Lihtsaim viis arvutite kohtvõrku ühendamiseks on jaoturi kasutamine. Jaoturil on mitu ühenduspesa. Iga pesa saab ühendada võrgukaabliga. Ühenduspesasid nimetatakse sageli ka võrguliidesteks.Jaotur paljundab ühe võrguliidese kaudu vastuvõetud signaale ja edastab need kõigile ülejäänutele.Jaoturid suurendavad kahe tööjama vahelist maksimaalset kaugust. Põhiline probleem jaoturite kasutamisel on see, et jaotur ainult kordab signaale liideste vahel, sellepärast suurendab iga jaotur nende tööjaamade arvu, mis võivad info edastamisel kokkupõrkesse sattuda (põrkepiirkond).

Kommutaatorid oskavad konfigureerida iga ühendatud võrguseadme personaalselt ja määrata selle tööle vastavalt seadme poolt toetatud töörežiimile. Infovahetusel ei saadeta andmepakette kõikidesse portidesse vaid ainult sellesse porti, kuhu on ühendatud andmeid vastuvõttev seade. Kommutaatorid edastavad sõnumeid neid MAC-aadresside alusel ja suudavad pidada üleval otsingutabeleid MAC-aadressidega seotud liidestega. Kommutaatoritel on iga liidese jaoks olemas täisdupleks juurdepääs.Seega suudavad kommutaatorid edastada ja vastu võtta sõnumeid samal ajal igalt oma liideselt. Nii hoitakse ära üleliigne võrgukoormus ja lõppseadmed ei pea töötlema pakette, mis pole neile määratud. Tavaliselt kasutatakse kommutaatoreid tähttopoloogiaga võrkudes, ühendades iga tööjaama otse ühe kommutaatori liidesega. Sellisel viisil on tööjaamal olemas täisdupleks otseühendus iga teise võrgus oleva tööjaamaga. Selline ühendus pakub palju eeliseid andmeside kiiruste osas ja see on tegelikult kõige enam kasutatav lahendus piiratud arvu tööjaamadega kohtvõrkudes.

Marsruuterid haldavad võrgus kulgevat infovoogu filtreerides vastuvõetud sõnumeid vastuvõtja IP-aadresside alusel ja edastades neid õigetesse võrkudesse. Marsruuter ühendab vähemalt kaks erinevat võrku. Marsruuter kasutab sõnumite õigesse võrku suunamiseks marsruutimistabeleid, kus on loetletud kirjetena sihtvõrkude aadressid ja konkreetse paketi sihtvõrk tuvastatakse vastuvõtja IP aadressi erinevate võrgumaskidega võrreldes kuni leitakse sobiv.

Sild on võrguseade, mis ühendab lokaalseid võrgusegmente ja edastab andmepakette ühest võrgust teise vastavalt nende sihtaadressidele. Sild on sarnane jaoturile ja järgurile aga erinevalt neist suudab sild ka andmevoogu hallata ja kontrollida, kas teda läbivaid pakette on võimalik õigesse võrgusegmenti suunata. Sild töötab OSI mudeli 2. kihis (MAC-kihis) ja on läbipaistev võrguprotokollidele teistele kõrgema taseme võrguseadmetele. Silla abil saab võimendada signaali ja pikendada vahemaid eri võrkude vahel.

Järgur on seade signaali võimendamiseks et kanda signaal üle pikemate vahemaade.

Pääsupunkt vahendab traadita võrguseadmete andmeühendust traadiga võrku ja/või internetti.

Tulemüür on seade arvutivõrgu kaitseks teistest võrkudest tulevate võimalike rünnete ja viiruste eest. Kaasaegsed tulemüürid võimaldavad võrguliikluse haldamist ja kontrollimist. Andmepakette jälgitakse ja kui tuvastatakse ülemäärane võrguaktiivsus teatud aadresside või portidega seoses siis vastav liiklus blokeeritakse. Tulemüüriga saab sulgeda need sissetulevad ja väljaminevad võrgupordid, mida reaalselt ei kasutata. Kaasaegsete tulemüüride funktsionaalus võimaldab ka dünaamilist pakettide filtreerimist, ühenduste monitooringut, rakenduste tasemel filtreerimist ja lõppseadmete vahelise liikluse jälgimist ning kommunikatsiooniinfo salvestamist vastavatesse tabelitesse. Tulemüürid võivad olla realiseeritud nii riistvaraliste seadmetena, mis ühendatakse piirvõrku (Perimeter network) ettevõtte sisevõrgu kaitseks või ka tarkvaralise rakendusena, et kaitsta ja turvata konkreetset lõppseadet sisevõrgus.