2.4.6 Andmete varundamine

Juhuslik andmete kaotsiminek on väga levinud, sest seda võivad põhjustada riistvara rikked (näiteks kõvaketta rike), tarkvara rikked (näiteks programmis olev viga võib kahjustada dokumenti), inimlikud vead (nagu kogemata faili kustutamine) või äärmuslikes tingimustes suuremad õnnetused, mis füüsiliselt lõhuvad arvutit või selle püsimäluseadmeid. Kõigi selliste juhtumite tulemusel võivad andmed muutuda kas ekslikeks või üldse kaotsi minna.
Juhusliku andmete kaotsimineku kaitsmiseks tehakse perioodiliselt varukoopiaidmassmäluseadmel olevatest failidest mingile teisele mäluseadmele, näiteks teisele massmäluseadmele, võrgukataloogile, magnetlindile või optilisele meediale. Tavaliselt lisatakse igale andmetest tehtud varukoopiale selle tegemise kuupäev ja kellaaeg, nii et seda saab taastada, st. vajadusel välja kutsuda ja ennistada.Varundamisel kasutatakse failide spetsiaalset atribuuti, arhiivibitti, mille staatuse järgi on võimalik vahet teha, kas faili on peale eelmist varundamist muudetud või mitte. Varundamise erinevad variandid on:
- Täielik (Full) - kõigi failide varundamine sõltumata arhiivibiti seisust ja arhiivibitt seatakse varundatud staatusesse.
- Kasvav (Incremental) - ainult viimasest varundusest muutunud failide varundamine, arhiivibitt seatakse varundatud staatusesse. Taastamise jaoks on vaja viimast täielikku varundust ja kõiki vahepealseid kasvavaid varundusi.
- Vahe (Differential) - varundatakse kõik peale viimast täielikku varundust ja arhiivibitt jäetakse muutmata. See on kiirem kuna taastamiseks on vaja viimast täielikku varundust ja vahevarundust.