Häkker (inglise keeles hacker) on arvutispetsialist, kes tegeleb aktiivselt ning süvitsi erinevate arvutisüsteemide uurimise, arendamise ja parendamisega; teda huvitab, kuidas süsteemid töötavad ning ta ajendiks ei ole omakasu. Tänapäeval on enamik häkkereid seotud vaba tarkvara arendamisega.

Sõna "häkker" vale kasutus on kontekstis, mis puudutab kuritegevust - selliseid programmeerijaid, kes tegelevad süsteemide hävitamisega, paroolide varastamisega ja muu kuritegelikuga, nimetatakse kräkkeriteks (inglise keeles cracker).

Häkkerite subkultuur, nn häkkerifilosoofia ja nn häkkerieetika tekkisid 1960. aastate algul Massachussetsi Tehnoloogiainstituudi juures.

Häkkerite liigid:

• esiteks on olemas need kurjategijad kräkkerid ehk kriminaalsed häkkerid (must kaabu). Kui kräkkerid arvutisüsteemi sisse murravad ehk kräkivad, on neil kurjad plaanid. Neid huvitab isiklik kasu: kuulsus, tulu ja isegi kättemaks. Nad muudavad, kustutavad ja varastavad olulist infot ning teevad sageli teiste inimeste elu sellega põrguks. Kräkkerid on kahtlemata kurjategijad ning neid tuleb vastavalt seadusandlusele karistada;
• teiselt poolt on olemas ka head häkkerid (valge kaabu). Head häkkerit nimetatakse ka eetiliseks häkkeriks. Eetilised häkkerid häkivad oma süsteeme selleks, et olla nende turvalisuses kindel ning teevad seda samade meetoditega, mida kuri häkker kasutada võiks. Nende tegevusest tõuseb tavalisele arvutikasutajale tulu. Kui häkker leiab mõnes serveris turvaaugu, siis annab ta sellest teada serveri omanikule. Äärmuslikel juhtudel on mõned maailmakuulsad firmad isegi palganud häkkereid tööle või korraldanud häkkerite võistlusi, et oma süsteemide turvalisust kontrollida;
• olemas on ka halli kaabu häkkerid, kes on pisut mõlemat.

Lisalugemist - Pekka Himanen "Häkkerieetika ja informatsiooniajastu vaim", Kunst 2001